Kriitiliselt Krossi juhtumist: avaliku huvi ja avaliku menetlushuvi lahutamine on väär

November 6, 2019

Neljapäeval teavitati avalikkust Harju maakohtu kohtuniku Leili Raedla otsusest kiita heaks ringkonnaprokurör Ülle Jaanholdi ettepanek lõpetada oportuniteediga politseile valeütluste andmise tõttu Mary Krossi vastu algatatud kriminaalmenetlus.

Ootuspäraselt tingis see ühiskonnas suure pahameelelaine, sest Krossi valekaebus tõmbas eelmise aasta lõpus käima meedia ja poliitiliste oponentide poolt suurejooneliselt EKRE vastu välja mängitud skandaali.

Juba samal päeval ilmus aga Eesti Ekspressi veebiväljaandes artikkel, kus Mikk Salu õigustas prokuratuuri vastavat ettepanekut ja selle kohtu poolt heaks kiitmist, heites küll prokuratuurile ette oma seisukoha viletsat kommunikeerimist.

Sarnast sõnumit on viimastel päevadel väljendatud terves reas arvamusartiklites, intervjuudes ja saadetes, ent vastupidine seisukoht ei ole teadaolevalt kajastunud üheski suuremas väljaandes avaldatud käsitluses (kui mõne ministri seisukohti kajastavad uudiseid mitte arvestada), olgugi, et niimoodi arvavaid inimesi on palju. Read the rest of this entry »


50 olulist punkti, mida tahaks parteide valimisprogrammides näha

January 5, 2019

Vähem kui kahe kuu pärast algavad riigikogu valimised ning peagi avalikustavad kõik erakonnad oma valimisprogrammid. Sellega seonduvalt panin kirja punktid, mida tahaks erakondade programmides näha.

Olen toonud välja punktid, mida võiks pidada Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks seisukohast prioriteetseks. Loetelu ei ole kindlasti ammendav ega kata kõike olulist, samuti ei ole punktid seatud järjekorda olulisuse alusel.

Eeldades, et rahvaesindajaks pürgivad isikud ei tohiks riigielu puudutavates küsimustes oma seisukohti varjata ning peaks need võimalikult ulatuslikult ja selgelt teatavaks tegema, oleks nendes küsimustes oma seisukoha väljendamine elementaarne. Mitte mingil juhul ei tohiks vastutustundlikud kodanikud anda valimistel oma häält kandidaatidele, kes pole andnud selgesõnalist lubadust seista konkreetse valija jaoks kõige olulisemate põhimõtete kaitsel.

Eriti mage on aga see, kui valijad lasevad end rahaliste lubadustega ära osta – see on valijate poolt lihtsalt ebaväärikas käitumine, mis toidab parteide ebaväärikat käitumist. Mida rohkem on inimesi, kes langetavad valimistel oma otsuse lähtudes isiklikust kasust, seda enam parteid just sellele saamahimule apelleerivad.

Minu kindla veendumuse kohaselt ei tohiks valimiskampaanias üldse anda lubadusi, millega jagatakse ümber inimestelt riikliku karistuse ähvardusel maksudena ära võetud raha , sest sisuliselt on see häälte ostmine. Paraku just sellele on suur osa valimistest taandatud – parteid võistlevad paljuski just selles, kes suudab rohkem, usutavamalt ning kõige suuremat ühiskonnagruppi veenvalt raha ümberjagamise lubadusi anda. Erilised „meistrid“ on selles Keskerakond ja sotsid.

Väärikad kodanikud peaksid taolise käitumise vastu näitama üles täielikku leppimatust. Selleks tuleb esmalt teha isiklik otsus anda valimistel oma hääl lähtudes põhimõttelistest kaalutlustest, mitte saamahimust, ning veenda ka teisi toimima samamoodi. Kodanikuvastutus väljendub ka selles, et oma häält ei anta kergekäeliselt, näiteks lihtsalt sellele, kes ilusasti laulab, toredaid telesaateid teeb või säravamat valimisnänni jagab.

Märtsikuistel valimistel on võimalik teha tõsine konservatiivne ja rahvuslik pööre. Selle möödapääsmatuks eelduseks on konservatiivselt ja rahvuslikult meelestatud valijate poolt oma vastutuse tunnetamine ning sellest lähtumine nii isiklike otsuste puhul kui ka võimalikult paljude teiste inimeste veenmine tegutsema samamoodi.

Kui mõned järgnevatest ettepanekutest tunduvad eriti olulised, tasub need meelde jätta ning küsida nende kohta kandidaatidelt, kes teie uksele koputavad, telefonitsi ühendust võtavad või tänavanurgal pastaka ulatavad. Isiklikult suheldes saate teada, kas ta ka sisuliselt on huvitatud teie kui valija küsimustest. Udutava ja keerutava vastusega ei tohiks seejuures leppida. Read the rest of this entry »


Meenutus lahkunud John “Regime Change” McCaini tegevusest…

August 29, 2018

IMG_1322.jpg


Miks on noorte kohtumisel paavstiga lubatud vaid korraldajatega kooskõlastatud küsimused?

August 4, 2018

Paavsti visiidi ühe peamise sündmusena on kuulutatud välja 25. septembril Kaarli kirikus toimuv oikumeeniline kohtumine noortega. Visiidi kodulehel on kirjutatud, et “Eestist ning meie lähiriikidest pärit noored tulevad kohtuma paavstiga, et laulda, palvetada, temaga rääkida ja tema sõnumit kuulata.”

Paraku ei paista asjad käivat päris nii spontaanselt, kui sündmuse kirjeldus lubaks eeldada. Nimelt kuulsin hiljuti, et ühe kristliku ühenduse noori kutsuti kõnealusele kohtumisele, ent kui kutse peale küsiti, kas noored saavad paavstile ka küsimusi esitada, kuuldi vastuseks, et saavad küll, aga üksnes juhul, kui küsimused on eelnevalt korraldajatega kooskõlastatud ning siiski tuleb küsimused esitada sõna-sõnalt kooskõlastatud vormis.* Selle peale loobus noortegrupp paavstiga kohtumisel osalemisest.

Muidugi on arusaadav ka korraldajate mure. Kui noored saaks küsida spontaanselt neid küsimusi, mida nad ise oluliseks peavad, siis võiks tekkida nii mõnigi pingeline olukord – näiteks kui paavstilt küsitaks, miks ta toetab Euroopa kristlikku kultuuri hävitavat massilist moslemiimmigratsiooni või miks ta saadab abielueetika küsimustes välja segadust tekitavaid või lausa eksitavaid sõnumeid.

Minu konstruktiivne soovitus korraldajatele oleks mitte karta noorte poolt ka keeruliste küsimuste esitamist ja usaldada neile see võimalus, nii et tegu oleks siira ja spontaanse, elava ja sisulise kohtumisega – reaalselt, mitte ainult näiliselt. Niisugune lähenemine oleks seda kohasem, et paavst Franciscus on läbi oma pontifikaadi püüdnud näidata end lihtsa rahvamehena, kes tahab olla inimestele lähedal.

Täiendus (05.08.18) / Selguse huvides olgu öeldud, et minuga võttis ühendust noortekohtumise peakorraldaja ja ütles, et ta ei tea, kes on andnud niisugust infot, nagu saaks noored paavstilt küsida vaid kooskõlastatud küsimusi. Tegelikult ei saavat mitte keegi ühtegi küsimust küsida, kuna osalejaid on selleks liialt palju (rohkem kui 1500) ja aega liiga vähe (üks tund). Minul pole samas põhjust kahelda nende inimeste aususes, kes rääkisid, et just nii, nagu ma alguses selgitasin, olevat keegi korraldajatest neile öelnud.

* Sarnasel moel toimus asi aastaid tagasi kohtumisel Opus Dei prelaadi Javier Echevarriaga. Nimelt nägin Rocca al Mare kooli suures saalis toimunud kohtumisel oma silmaga, kuidas Opus Dei liikmed andsid noortele poistele paberile kirjutatud küsimused kätte, mis said siis nende poiste poolt kohmetult justkui nende endi küsimustena ette loetud.


Beebihülged beebiinimeste kaitsel

June 1, 2018

Täna tähistatakse paljude suurejooneliste ametlike üritustega lastekaitsepäeva, aga konkurentsitult kõige teravamale lastekaitse-alasele probleemile ehk sündimata laste massilisele riiklikult rahastatud tapmisele ei pöörata ootuspäraselt kõige vähematki tähelepanu. Neid lapsi, keda tuleks tegelikult kaitsta, ei ole riigivõimu jaoks nagu olemaski – veelgi enam, neid lapsi tuleks kaitsta nende tapmist rahastava riigivõimu eest. #lastekaitsepäev #silmakirjalikkus


Reporter Saksa riigimeediale: Douma intsident oli ilmselt lavastatud

April 22, 2018

Saksamaa suuruselt teise riikliku telejaama ZDF veteranreporter Uli Gack selgitas Süüriast antud videointervjuus, et olles kohtunud terve rea tunnistajatega, ei saa ta järeldada muud kui seda, et 7. aprillil ilmselt ei toimunud Doumas mingit keemiarünnakut ning et keemiarelva kasutamise süüdistused olid fabritseeritud.


Sõjapistrikud McCain ja Graham kihelevad suurema sõja järele

April 22, 2018

On päris sünge tõdeda, et USA neoconidest sõjapistrikud, kellest kõige verejanulisemad on ilmselt “Eesti suured sõbrad” John McCain ja Lindsey Graham, on Süüria vastu toime pandud agressiooniga väga rahulolematud, sest nende arvates tulnuks anda kõvasti tugevamat tuld. Graham selgitab CNN-i eetris, et tema lootis, et raketid tõmmatakse peale ka Süüria valitsusasutustele, armee peakorterile ja presidendi paleele ning et see on jätkuvalt tema sooviks.

Samuti on teada, need ringkonnad tahtsid näha tule avamist ka Venemaa ja Iraani armeeüksksute vastu Süürias (kes olevat Süüria liitlastena samuti (siiani täiesti tõendamata ja kõigi märkide kohaselt ilmselt kokkuvaletatud) keemiarünnaku eest vastutavad), mis tähendanuks ilmselgelt niisuguse protsessi käivitamist, mis võinuks kiiresti eskaleeruda kolmandaks maailmasõjaks. Selles mõttes on põhjust tänulik olla nendele inimestele USA võimuringkondades, kes suutsid niisuguse stsenaariumi teostamise ära hoida (spekuleeritakse, et nende inimeste seas võib olulises rollis olla kaitseminister Mattis). Küsimuseks jääb, kui kaua suudetakse sõjapistrikke ohjeldada.

Kõrvalmärkusena tasub veel kord mõelda asjaolule, et nt ERR-i eetris niisuguse jutu ajamine, nagu Graham CNN-is rääkis, kvalifitseeruks minu hinnangul ilma vähimagi kahtluseta karistusseadustiku §-is 92 sätestatud sõjapropaganda keelu rikkumisena, mille eest võib karistada kuni kolmeaastase vangistusega. USA massimeedias võivad mehed aga rahulikult sellist juttu rääkida, ilma et peaks kartma mingeid tagajärgi.