Karolina Maria ristimine

Meie noorim tütar Karolina Maria sai täna heade sõprade keskel ristitud. Deo Gratias!

Pühaderõõm

Siin on väike, aga meeleolukas meenutus Kristuse Ülestõusmise teise püha ja ühtlasi minu kalli abikaasa sünnipäeva tähistamisest meil kodus, pere ja sõprade seltsis. On palju põhjust tänulikkuseks, kui erinevad põlvkonnad saavad (kohati kasina võimekuse kiuste) sellisel moel pühaderõõmu jagada. Samuti on hea tunne, kui õnnestub põlvest põlve kultuuri kui elamise viisi lastele edasi enda. See kõik sünnib ennekõike kodus.

Armastusega Ristole!

“Tõenäoliselt peavad kõik käima läbi valulise tee ja kaotama kõik maises mõttes, et siis võita kõik. Nii nagu Kristus, kaotades kõik, võitis kõik… Kõik muutub siin maailmas. Suured võimsad riigid kaovad äkki. Kontinendid vajuvad igaveseks meresügavustesse. Terved tsivilisatsioonid kaovad – kaovad nagu ebajumalad. Aga meie vaim – Tõde otsiv vaim – igatseb sellist arusaamist, mis oleks vastupidavam kui sada või tuhat aastat. Lõppude-lõpuks ei ole asi mitte sadades või tuhandetes aastates. Me peame tunnetama Tõde praegu, veel siin olles – see on tee.” (Arvo Pärt)

Mina ja Opus Dei liige?

Lastes silma üle kommentaaridest, mis minu artikli suhtes Delfis kirjutati, jäi silma väide, mida on ennegi minu artikleid kommenteerides esitatud: nimelt see, et ma kuuluvat organisatsiooni nimega Opus Dei.

Olgu siis siin kohal selgelt välja öeldud, et see väide ei vasta vähimalgi määral tõele, sest kuigi tunnen nii Eestis kui Soomes õige mitmeid Opus Dei liikmeid — kes on muuseas väga head inimesed –, ei ole ei mul ega ühelgi mu pereliikmel selle organisatsiooniga mingeid sidemeid, samuti ei plaani ma neid luua. Ka ei saa ma Opus Deilt mingeid korraldusi ega juhiseid, millest oma tegevuses lähtuksin. Samas ei pea ma Opus Deisse kuulumist kuidagi häbenemisväärseks asjaoluks ning kui ma tõesti oleksin organisatsiooni liige, ei teeks ma sellest mingil juhul saladust.