Eesti Ekspressi toimetusest küsiti minu käest kommentaari paavst Franciscuse poolt järjekordses lennukis antud intervjuus tehtud väljaütlemisele, mis on saanud liberaalses meedias (vt ERR ja Delfi) hiiglaslikku kajastust ning tekitanud meelevaldsetele tõlgendustele ainest andes ka rohkelt segadust. Alljärgnev on minu vastus.
Tere!
Paavst Franciscuse poolt erinevates intervjuudes tehtud väljaütlemised on kahjuks põhjustanud palju vääritimõistmist ja segadust, mitte ainult selles, vaid ka mitmetes muudes küsimustes. Et saada autoriteetne seisukoht, kuidas paavsti avaldusi tõlgendada, oleks kõige mõistlikum pöörduda piiskop Philippe Jourdani poole.
Mina kui tavaline ilmikust katoliiklane püüan lähtuda paavsti avalduste tõlgendamisel Katoliku Kiriku õpetusest ehk mõtestada neid lahti viisil, mida toetab Kiriku õpetuslik autorieet. Katoliku Kiriku Katekismus ütleb punktides 2357 ja 2358, et ühest küljest on homoseksuaalne kalduvus vastuolus inimloomusega ning sellisena “objektiivselt väärastunud” (objectively disordered), ent teisest küljest tuleb inimesi, kes sellise kalduvuse all kannatavad, kohelda lugupidamise, kaastunde ja taktiga ning nende suhtes tuleb hoiduda ebaõiglasest diskrimineerimisest (vt lähemalt siit).
Ka SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks tegevuses oleme alati püüdnud lähtuda sellest samast põhimõttest, eristades inimesi ja nende tegusid ning mõistes hukka mitte patustaja, vaid patu kui loomuvastase ja ebamoraalse teo – kusjuures patuks ei ole ükski loomuvastane kalduvus kui selline, vaid sellele kalduvusele andumine. Nagu kirjutasin 2014. aata kevadel väljaantud bukletis: “Me peame alati säilitama homoseksuaalse kalduvusega inimeste vastu lugupidava suhtumise, kuid see ei tähenda, et peame loobuma tõe rääkimisest homoseksuaalsuse ja homosuhete kohta. Hoolimist ja armastust ei eksisteeri väljaspool tõde.”
Mul on erakordselt hea meel, et rohkem kui 9 kuud kestnud ettevalmistused meie sihtasutuse oma uudiste- ja arvamusportaali avamiseks jõudnud selleni, et portaal Objektiiv.ee ongi täna hommikust alates avatud!
Olen selle eesmärgi nimel tõesti palju pingutanud, mistõttu tunnen täna tõesti siiralt suurt rõõmu ja ka uhkust, et oleme suutnud raskustest hoolimata eesmärgini jõuda.
Ja ma tahan öelda kõigile meie sihtasutuse toetajatele, kes toetasid portaali rajamist, siiralt SUUR AITÄH, sest ilma paljude heade inimeste helde panuseta ei oleks portaali rajamine võimalikuks osutunud.
Loodan, et see toetus jätkub, võimaldades meil kasvada ja tegevust laiendada.
Kahtlemata ei ole portaali ehitamine kaugeltki lõppenud, vaid meil tuleb teha veel palju tööd, et OBJEKTIIVIST võiks kujuneda Eesti meediamaastikul kõige olulisem konservatiivne ajakirjanduslik väljaanne.
Minu ja kogu meie meeskonna siiraks sooviks selle eesmärgi nimel tegutseda. Tahame pingutada, et portaalist kujuneks tõhus vahend, mis võimaldab meil kaitsta meie ühiskonna alusväärtusi ja teha seda kantuna soovist teenida mitte kasumit, vaid oma maad ja rahvast ning ühist hüve.
PRESSITEADE
Tallinn, 19. oktoober 2015
Tegevust alustab uus uudiste- ja arvamusportaal Objektiiv
Esmaspäeval, 19. oktoobril alustab aadressil www.objektiiv.ee tegevust ühiskonnateemaline uudiste- ja arvamusportaal Objektiiv, mis lähtub eesmärgist kaitsta Eesti kultuurilist järjepidevust ja selle aluseks olevaid konservatiivseid väärtusi.
Portaal hakkab vahendama kodu- ja välismaiseid uudiseid ning arvamuslugusid, mis analüüsivad ühiskonnas ja kultuuris toimuvaid protsesse, püüdes avada aspekte, mis on massimeedia poolt alatähtsustatud või üldse tähelepanuta jäetud.
Objektiivi peatoimetaja Veiko Vihuri sõnul on kavas pakkuda platvormi eeskätt niisugustele vaadetele, mis on kooskõlas traditsiooniliste alusväärtustega ning aitavad kaasa ühiskonna hü-velisele arengule.
“Kuivõrd Eesti meediamaastik on muutunud ideoloogiliselt väga ühetaoliseks ja massimeedia edendab süstemaatiliselt vasakliberaalseid hoiakuid, vajab meie ühiskond uusi meediaväljaandeid, mis kasvaksid välja elutervetest ajatutest väärtustest, mis on kandnud meie rahvast läbi sajandite ning kannavad ka edaspidi, kui oskame neist lugu pidada ja neist juhinduda,” selgitas Vihuri portaali Objektiiv rajamise põhjuseid.
Portaali rajamist eest vedanud SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) juhatuse esimehe Varro Vooglaiu sõnul on Objektiiv Eesti ajakirjandusmaastikul mitmes mõttes uus nähtus: “Püüame luua selgelt väärtuspõhise meediumi ning rõhutada, edendada ja kaitsta konser-vatiivset maailmapilti, tehes seda kantuna soovist teenida mitte kasumit, vaid oma maad ja rah-vast ning ühist hüve.”
Vooglaid lisas, et portaali Objektiiv teeb eriliseks ka tõsiasi, et see on eheda kodanikualgatuse vili ja toetub oma mittetulunduslikus tegevuses üksnes SAPTK toetajate annetustele. “Loodame, et Objektiivist kujuneb kõige mõjukam konservatiivne ajakirjanduslik väljaanne Eestis ning kutsume kõiki inimesi sellele püüdlusele kaasa aitama,” selgitas Vooglaid Objektiivi kogukondlikku iseloomu ja tegutsemispõhimõtet.
Portaal loodab juba lähiajal tegevust laiendada, muu hulgas oma videostuudio väljaehitamise ja videoproduktsiooni laiendamise teel, kasutades sellega kaasnevate kulutuste katmiseks eelmisel aastal Aadu Luukase Missioonipreemiaga kaasnenud raha.
Portaali Objektiiv käivitamine on osa SAPTK püüdlusest aidata kaasa konservatiivsele vastu-reaktsioonile, et seista vastu viimastel aastatel üha jõulisemaks muutunud kultuurirevolutsioonilisele püüdlusele meie ühiskond radikaalelt ümber kujundada.
Lähemat infot portaali ja selle rajamise tagamaade kohta leiab esimesest juhtkirjast, Varro Vooglaiu pikemast selgitusest ning Markus Järvi temaatilisest videokommentaarist.
Eelmisel nädalal salvestasime Markusega selle hooaja viimase Objektiivi saate. Selle napi tunni jooksul, mis alati nii kiiresti möödub, peatusime põgusalt uute parteide esimestel sammudel parlamendis, puhkenud immigratsiooni-teemalisel hüsteerial ja Iirimaa referendumil, millega anti toetus abielu õiguslikuks ümbermääratlemiseks moel, mis kätkeb ka homoseksuaalseid suhteid.
Objektiivi hooaeg on aga jälle läbi saanud, sel aastal peamiselt Markuse eestvedamisel. Paljud inimesed on öelnud, et sellise saate järele, kus püütakse ühiskonnas toimuvat lahtimõtestada kristliku maailmatunnetuse pinnalt, on Eestis vajadus. Loodan minagi, et saade jätkub uuel hooajal uue hooga – ehk lennukamaltki kui seni, sest probleemid, millele tähelepanu pöörata, paraku üksnes süvenevad ja muudkui kasvavas tempos.
Hea ja meeldiva koostöö eest tänan südamest Pereraadio pealikku Mare Pihlakut ja Liina Kütsonit, meie hindamatut abimeest ja toredat saatekaaslast, kellega koos oleme saanud veeta palju lõbusaid hetki.
Pressinõukogu tegi täna teatavaks oma otsused kahe kaebuse osas, mille hiljuti SAPTK nimel esitasime, asudes mõlemal juhul seisukohale, et ajakirjanduseetika põhimõtete rikkumist ei ole toimunud. Otsuseid lugedes tekkis esmalt tõsine kahtlus, et tegu ägaõib olla terase aprillinaljaga, aga paraku see vist nii ikkagi ei ole.
Kanal 2 suhtes esitatud kaebuses osas otsustas Pressinõukogu, et kuivõrd saates pealkirjaga “Kuidas peatada Putinit?” (2. osa), mis rääkis ühemõtteliselt ja ainult Venemaa vaenulikust mõjutustegevusest naaberriikides, näidati küll kaadreid SAPTK meeleavaldusest ja pressikonverentsist, ent SAPTK nime otseselt ei mainitud, siis ei ole SAPTK-le viidatud:
“Pressinõukogu otsustas, et Kanal 2 ei ole eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Kuigi saates näidatakse kooseluseaduse vastu korraldatud meeleavaldusi, ei viita ükski saates esinenud ekspertidest SAPTK-ile.”
Kroonika huvides toon ära järjekordse näite selle kohta, kuidas SAPTKi tegevuse kajastamisel eksib meedia rutiinselt ajakirjanduseetika põhimõtete vastu. Esmalt toon välja oma pöördumise ERR-i ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerkile, seejärel hr Tammerki vastuse.
Minu pöördumine:
Tere, hr Tammerk!
Kas Te palun selgitaksite, mis põhjusel on SAPTK-ile viitava artikli pealkirjas, mis osundab meie sihtasutusele kui perekonda ja traditsiooni kaitsvale ühendusele, sõnad “perekond ja traditsioon” jutumärkides?
Kas selline halvustamine on rahvusringhäälingu uudisloole kohane, pidades silmas ERR-i heas tavas sõnastatud sõltumatuse põhimõtet, mille kohaselt “töötajad, eriti ajakirjanikud, peavad oma tegevuses vältima kõike, mis võib tekitada õigustatud kahtlusi ERRi erapooletuses”?
Või millega see põhjendatud on? Kas sellega, et ERR-i uudistetoimetuses valdavate ideoloogiliste hoiakute kohaselt ei kaitse SAPTK tegelikult perekonda ja traditsiooni? Kas sellisel juhul on tegu uudis- või arvamuslooga, mis peaks Eesti Ajakirjanduseetika Koodeksi punkti 4.1. kohaselt olema selgelt eristatavad?
Ja kas edaspidi hakkabki nii olema, et kuivõrd ERR-i uudistetoimetuse arvates ei kaitse SAPTK perekonda ja traditsiooni, siis viidatakse meie ühingule sellisel halvustaval moel? Kui nii, siis kas seesugune hinanngute andmine uudislugudes saab olema piiratud vaid SAPTK-le või on see ERR-is üldaktsepteeritud tegevusprintsiip?
Lugupidamisega,
Varro Vooglaid
Juhatuse esimees
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks
Hr Tarmu Tammerki vastus:
Lugupeetud Varro Vooglaid
Jutumärgid pealkirjas sõnade „perekonda ja traditsiooni” ümber tekitasid halvustavat fooni SAPTK-i kohta. Minu hinnangul on asjakohane jutumärgid pealkirjast ära võtta või pealkirja sõnastust muuta, sest ilmunud variant ei ole kooskõlas uudisloolt eeldatava neutraalse stiiliga. Jutumärgid andsid edasi pigem iroonilist hoiakut sihtasutuse tegevuse kohta, tegu ei olnud neutraalse võttega. Ajakirjanduseetika reeglite järgi ei väljenda uudistetoimetus oma arvamust uudisteemade kohta (uudiste ja arvamuse lahususe printsiip).
Praeguseks on uudisteportaali toimetus pealkirja muutnud:
Komisjon: SAPTK-i voldikute näol oli tegu valimisreklaami ja keelatud annetusega
Andsin Pealtnägijale intervjuu, mis oli arvatavasti seni kõige suurema vaatajate-kuulajate arvuga esinemine meedias. Mihkel Kärmas näitas end hea professionaalina – olgugi, et tema vaated meie omadega mitmetes olulistes punktides ei ühti, ei tunnetanud ma mingit vaenulikkust. Tänan Pealtnägijat võimaluse eest meie sihtasutuse tegevuse tagamaid laiemale auditooriumile tutvustada.
You are currently browsing the archives for the SAPTK category.
Eesmärk
Elame uue paganluse, õhtumaade kristliku kultuuri allakäigu ajastul, mil vähegi tähelepanelik silm märkab kõikjal autentsete väärtuste hülgamise, tsiviliseerituse kadumise, vabadust mahasuruvate totalitaarsete ilmingute kerkimise, tõe eiramise ja eitamise ning mõistusele selja pööramise märke. Paljud inimesed mõtlevad murelikult, kuhu küll on meie kultuur suundumas.
Sel lehel püüan arutleda peamiste kultuuris aktuaalsete filosoofiliste, religioossete, moraalsete, õiguslike ja poliitiliste teemade üle lähtudes kristlikust traditsioonist. Püüan kommenteerida võrdlemisi laia ringi kuuluvaid küsimusi, seades eesmärgiks selguse loomise kõikvõimalike või(s)tlevate arvamuste, maailmavaadete, ideoloogiate ja väärtussüsteemide lõputus rägastikus. Püüan mõista, kuhu on meie kultuur suundumas.
Head lugemist!
Kommenteerimise reeglid
Kommentaarid siin lehel kirjutatu suhtes on teretulnud, kuid selles osas kehtivad mõned lihtsad reeglid:
1. Jätan endale õiguse heade kommetega vastuolus olevaid kommentaare toimetada ja nende avaldamisest keelduda.
2. Suure tõenäosusega jätan avaldamata kommentaarid, mis ründavad minu isikut, milles väljendatakse end ebasündsalt või milles laimatakse kedagi.
3. Kommentaarid peaks olema teemakohased, viisakad, konstruktiivsed ja konkreetsed (paremal juhul mitte pikemad kui 100 sõna).
4. Kuivõrd kirjutan oma nime varjamata, ootan sama ka kommenteerijailt. Avaldan üksnes kommentaarid, mille juures on märgitud kommenteerija täisnimi.
5. Püüan kommentaaridele vastata, kuid ei pruugi seda ajapuudusel alati teha.
6. See lehekülg on mõeldud selleks, et saaksin oma seisukohti väljendada. Kui soovite leida kanali oma vaadete laiemaks tutvustamiseks, soovitan luua oma blogi.
Head kaasamõtlemist!
Tekstide kasutamise reeglid
Siin avaldatud tekste võib reprodutseerida, tsiteerida ja refereerida, andes viite nende algallikale ning saates mulle selle kohta e-postile teate (varro.vooglaid [ät] gmail.com).
"Uus paganlus jälestab mõistust ja on uhke ilu ründamise üle. See esitleb uhkusega muusikat, mis on kakofooniline, ehitisi, mis on eemaletõukavad, pilte, mis kujutavad endast ei muud kui kaost, ning irvitab loogilise arutluse üle, tehes sõnast 'loogiline' põlgliku mõnituse."
Alasdair MacIntyre
"Barbarid ei oota oma hetke teisel pool piire; nad on meid valitsenud juba õige pikka aega. Ja teadmatus sellest moodustab osa meie olukorra raskusest. Me ei oota mitte Godot'd, vaid uut - mõistagi väga erinevat - püha Benedictust."
La Civiltà Cattolica, 1851
"Olles heitnud kõrvale kogu üleloomuliku reaalsuse ning pöördunud paganlikku ratsionalismi, leidsid ühiskonna moderniseerijad, et nad ei suuda enam peatuda. Nad pidid oma hävitustööd jätkama, alustades rünnakutest ühiskondliku olemise ja korra aluseks olevate moraalitõde vastu ning minnes edasi kogu ühiskonna loomuliku orgaanilise struktuuri purustamisega ... Nüüd jääb veel üle saavutada, et üksikisikud kaotaksid kõigi asjade olemuse tunnetamise võime, eitaksid kõiki loogikaseaduseid ja kaevuksid täieliku ignorantsuse pimedusse, kantuna soovist jõuda täiusliku vabaduse kõrgpunkti."
Edmund Burke
"Kurjuse triumfiks ei ole vaja muud, kui heade inimeste tegevusetust." "Keegi ei tee suuremat viga kui tema, kes arvates, et tema võimuses on teha vaid natuke, ei tee mitte midagi."
Otsi
G. K. Chesterton
"Merely having an open mind is nothing. The object of opening the mind, as of opening the mouth, is to shut it again on something solid."
Paavst Benedictus XV
"Inimeste ideedes ja moraalis toimunud muudatused on sedavõrd sügavad, et kui Jumal meile peagi appi ei tule, paistab tsivilisatsiooni lõpp lähedal olevat. ... Seepärast peavad kõik tegema pingutusi, kui meil on mingigi tõeline igatsus rahu ja harmoonia järele inimühiskonnas, et ... tõsta kristlikud põhimõtted taas kord au sisse."
(Ad Beatissimi Apostolorum, 1914)
Arnold Toynbee
"Tsivilisatsioonid surevad mitte mõrvamise, vaid enesetapu läbi."
Erik von Kuehnelt-Leddihn
“Viiskümmend üks protsenti rahvast saab luua totalitaarse režiimi, rõhuda vähemusi ja jääda ikkagi demokraatlikuks.”
Aleksandr Solženitsõn
Pole tarvis ideoloogia surnud luid ja soomuseid kokku kleepida, pole tarvis mädanenud räbalaid — ja me imestame, kui kiiresti ja abitult vale maha pudeneb ning see, mis peab olema alasti, ilmnebki maailmale oma alastiolekus.
Paavst Johannes Paulus II
Demokraatiat ei või kummardamise objektiks muuta niivõrd, et sellest tehakse moraali aseaine või ebamoraalsuse vastane imerohi. Põhimõtteliselt on demokraatia "süsteem" ja sellisena vahend, mitte eesmärk. Demokraatia moraalne väärtus ei tulene automaatselt temast endast, vaid sõltub vastavusest moraaliseadusele, millele see, nagu iga teinegi inimkäitumise vorm, peab alluma. Teisisõnu, demokraatia moraalsus sõltub selle eesmärkide moraalsusest ja selleks kasutatavate vahendite moraalsusest. /.../
[O]n kerge näha, et ilma objektiivse moraalse aluseta pole isegi demokraatia võimeline püsivat rahu kindlustama, seda eriti sellepärast, et rahu, mis ei rajane iga isiku väärikuse ja kõigi rahvaste vahelise solidaarsuse väärtustel, osutub sageli petlikuks. Isegi osaluspõhistes valitsussüsteemides toimub huvide reguleerimine sageli kõige võimsamate kasuks, kuna nemad on kõige võimekamad mitte ainult võimutasanditel manööverdama, vaid ka konsensust kujundama. Sellises olukorras saab demokraatiast tihti tühi sõnakõlks.
Seepärast on ühiskonna tulevikuks ja terve demokraatia arenemiseks tungivalt hädavajalik avastada uuesti need peamised ja loomupärased inimlikud ja moraalsed väärtused, mis lähtuvad inimeseks olemise tõest ning väljendavad ja kaitsevad isiku väärikust – väärtused, mida isik, enamus ega riik ei saa kunagi luua, muuta ega hävitada, vaid mida neil tuleb üksnes tunnustada, austada ja edendada. (Evangelium Vitae)
G. K. Chesterton
"Merely having an open mind is nothing. The object of opening the mind, as of opening the mouth, is to shut it again on something solid."
John Stuart Mill
"Veel ei ole jõudnud kätte aeg, mil saame Inglismaal oma eesmärke kompromiteerimata asuda kristlikku teoloogiat avalikult ründama. Saame sellest üksnes mööda minna, eemaldades selle rahumeelsete vahenditega kõigist filosoofilistest ja ühiskondlikest aruteludest, ning eirates kõiki selle jaoks olulisi küsimusi, väites need olevat igapäevase elu seisukohast tähtsusetud." (Kirjast August Comte'le, 1844)
Thomas Jefferson
“If a nation expects to be ignorant and free, it expects what never was and never will be.”
Max Planck
"Teadus ei saa lahendada looduse ülimat müsteeriumi, sest lõppude-lõpuks oleme me osa loodusest ja seega osa müsteeriumist, mida püüame lahendada."
George Orwell
"Poliitiline retoorika on töötatud välja panemaks valesid kõlama tõepäraselt ja näitamaks mõrva lugupidamist väärivana, ning andmaks tühjale tuulele tõsikindluse ilme."
"Universaalse pettuse ajastul on tõerääkimisest saanud revolutsiooniline akt."