Vastus Eesti Ekspressile kommentaariks paavst Franciscuse väljaütlemistele

Pope_Francis_speaks_to_journalists_on_the_flight_from_Rome_to_Armenia_June_24_2016_Credit_Edward_Pentin_CNA

Eesti Ekspressi toimetusest küsiti minu käest kommentaari paavst Franciscuse poolt järjekordses lennukis antud intervjuus tehtud väljaütlemisele, mis on saanud liberaalses meedias (vt ERR ja Delfi) hiiglaslikku kajastust ning tekitanud meelevaldsetele tõlgendustele ainest andes ka rohkelt segadust. Alljärgnev on minu vastus.

Tere!

Paavst Franciscuse poolt erinevates intervjuudes tehtud väljaütlemised on kahjuks põhjustanud palju vääritimõistmist ja segadust, mitte ainult selles, vaid ka mitmetes muudes küsimustes. Et saada autoriteetne seisukoht, kuidas paavsti avaldusi tõlgendada, oleks kõige mõistlikum pöörduda piiskop Philippe Jourdani poole.

Mina kui tavaline ilmikust katoliiklane püüan lähtuda paavsti avalduste tõlgendamisel Katoliku Kiriku õpetusest ehk mõtestada neid lahti viisil, mida toetab Kiriku õpetuslik autorieet. Katoliku Kiriku Katekismus ütleb punktides 2357 ja 2358, et ühest küljest on homoseksuaalne kalduvus vastuolus inimloomusega ning sellisena “objektiivselt väärastunud” (objectively disordered), ent teisest küljest tuleb inimesi, kes sellise kalduvuse all kannatavad, kohelda lugupidamise, kaastunde ja taktiga ning nende suhtes tuleb hoiduda ebaõiglasest diskrimineerimisest (vt lähemalt siit).

Ka SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks tegevuses oleme alati püüdnud lähtuda sellest samast põhimõttest, eristades inimesi ja nende tegusid ning mõistes hukka mitte patustaja, vaid patu kui loomuvastase ja ebamoraalse teo – kusjuures patuks ei ole ükski loomuvastane kalduvus kui selline, vaid sellele kalduvusele andumine. Nagu kirjutasin 2014. aata kevadel väljaantud bukletis: “Me peame alati säilitama homoseksuaalse kalduvusega inimeste vastu lugupidava suhtumise, kuid see ei tähenda, et peame loobuma tõe rääkimisest homoseksuaalsuse ja homosuhete kohta. Hoolimist ja armastust ei eksisteeri väljaspool tõde.”

Lugupidamisega,

Varro Vooglaid

Aga iseenesest on problemaatiline ja segadust tekitav see, et paavst Franciscus väljendab nüüd juba võiks öelda teatavat mustrit järgides kultuuriliselt tundlikes moraalsetes küsimustes seisukohti viisil, mis küll ei ole Kiriku õpetusega vastuolus, ent väljendab seda samas vaid valikuliselt, tuues välja neid aspekte, mida liberaalid armastavad suureks puhuda lahutatuna teistest olulistest aspektidest, mida sugugi ei sallita. John-Henry Western nimetas sellist lähenemist tabavalt väljendiga cherry-picking.

Sel korral väljendus see muster siis nõnda, et paavst rõhutas vajadust kohelda homoseksuaalse kalduvusega inimesi lugupidamisega ja taktitundega, aga samas ei maininud sõnagi selle kohta, et Kiriku õpetuse kohaselt homoseksuaalsed suhted on reaalselt loomuvastased ja moraalselt väärad. Selle seisukoha ilmestamiseks toon ingliskeelsena välja nii paavsti poolt Armeeniast naastes lennukis öeldud sõnad kui ka temaatilised punktid Katekismusest.

Paavsti poolt öeldu:

“I repeat what the Catechism of the Catholic Church says: that they must not be discriminated against, that they must be respected and accompanied pastorally. The problem is a person that has a condition, that has good will and who seeks God, who are we to judge? And we must accompany them well…this is what the catechism says, a clear catechism.”

Katekismuses öeldu:

Chastity and homosexuality

2357 Homosexuality refers to relations between men or between women who experience an exclusive or predominant sexual attraction toward persons of the same sex. It has taken a great variety of forms through the centuries and in different cultures. Its psychological genesis remains largely unexplained. Basing itself on Sacred Scripture, which presents homosexual acts as acts of grave depravity, tradition has always declared that “homosexual acts are intrinsically disordered.” They are contrary to the natural law. They close the sexual act to the gift of life. They do not proceed from a genuine affective and sexual complementarity. Under no circumstances can they be approved.

2358 The number of men and women who have deep-seated homosexual tendencies is not negligible. This inclination, which is objectively disordered, constitutes for most of them a trial. They must be accepted with respect, compassion, and sensitivity. Every sign of unjust discrimination in their regard should be avoided. These persons are called to fulfill God’s will in their lives and, if they are Christians, to unite to the sacrifice of the Lord’s Cross the difficulties they may encounter from their condition.

2359 Homosexual persons are called to chastity. By the virtues of self-mastery that teach them inner freedom, at times by the support of disinterested friendship, by prayer and sacramental grace, they can and should gradually and resolutely approach Christian perfection.

Hea kokkuvõtte probleemile on kirjutanud ise aastaid homoseksuaalsetes suhetes elanud Joseph Sciambra, kes selgitab, et Katoliku Kirik (õigemini küll selle hierarhia) peaks tõepoolest homoseksuaalidelt vabandust paluma, aga hoopis muudel põhjustel kui need, mida meedia armastab rõhutada:

“Kas Katoliku Kirik peaks homoseksuaalide ees vabandama? Nende meeste ees, kes kaotasid oma elu, sest neid vedasid alt segaduses preestrid, peaks Kirik vabandama küll. Aga mis sellest praegu kasu oleks?

Kirik peaks vabandama ka selle eest, et on aastakümneid sallinud preestreid ja teisi kiriku esindajaid, kes on levitanud valeõpetust homoseksuaalsuse kohta, ning preestrite eest, kes väidavad, et homoseksuaalid on “lihtsalt sellisena sündinud”.

USA Katoliku Kirikus tegutseb kuri “geisid” pooldav liikumine. Homoseksuaalset elustiili propageerivaid misjoni- ja pastoraalprogramme leidub kõikides suuremates USA piiskopkondades.

Hiljutisel kohtumisel “geikogukonna” liikmetega rääkisin ühe noore katoliikliku “geimehega” oma elust pärast homoseksualismi. Me arutasime, millal ja mispärast ma jätsin “geide” elustiili ning rääkisime rahulolust ja rõõmust, mida tundsin, kui võtsin omaks sugulise karskuse. Selle peale hüüdis ta koheselt: “Oh ei, seda meile Pühima Lunastaja kirikus küll ei räägita!”

Seega, armas paavst Franciscus, vabandage halva katehheesi, halbade pastoraalprogrammide, halbade preestrite ja apaatsete piiskoppide eest, kes ei tee midagi, et nende eksimusi parandada. Mis aga puudutab ammu surnuid, kes lahkusid siit elust liiga noorena, sest keegi isegi ei vaevunud neile Tõde rääkima, siis neid ei too tagasi ükski vabandus.”

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: