Pressinõkogu sõnul ei riku SAPTK kujutamine Venemaa vaenuliku mõjutustegevuse instrumendina ajakirjanduseetika põhimõtteid

media-manipulationPressinõukogu tegi täna teatavaks oma otsused kahe kaebuse osas, mille hiljuti SAPTK nimel esitasime, asudes mõlemal juhul seisukohale, et ajakirjanduseetika põhimõtete rikkumist ei ole toimunud. Otsuseid lugedes tekkis esmalt tõsine kahtlus, et tegu ägaõib olla terase aprillinaljaga, aga paraku see vist nii ikkagi ei ole.

Kanal 2 suhtes esitatud kaebuses osas otsustas Pressinõukogu, et kuivõrd saates pealkirjaga “Kuidas peatada Putinit?” (2. osa), mis rääkis ühemõtteliselt ja ainult Venemaa vaenulikust mõjutustegevusest naaberriikides, näidati küll kaadreid SAPTK meeleavaldusest ja pressikonverentsist, ent SAPTK nime otseselt ei mainitud, siis ei ole SAPTK-le viidatud:

“Pressinõukogu otsustas, et Kanal 2 ei ole eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Kuigi saates näidatakse kooseluseaduse vastu korraldatud meeleavaldusi, ei viita ükski saates esinenud ekspertidest SAPTK-ile.”

Eesti Päevalehe suhtes esitatud kaebuse osas asuti seisukohale, et väide, nagu oleks SAPTK toetanud EKRE voldikute väljaandmist, ei kujuta endast ajakirjanduseetika põhimõtete rikkumist, kuna Pressinõukogu arvates ei ole kõnealuses artiklis kirjutatud seda, mida seal kirjutati:

“Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ei ole eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul ei ole artiklis kirjas, et toetati EKRE poliitikute voldikute trükkimist, vaid viidatud reklaamidele, kus soovitati vältida kooseluseaduse poolt hääletanud riigikogulasi.”

(Võrrelgem seda seisukohta artiklis kirjutatuga ja otsustagem ise, kui adekvaatne Pressinõukogu seisukoht on: “SA Perekonna ja Traditsioonide [sic] Kaitseks (SAPTK) toetas muu hulgas nende [st EKRE] reklaamvoldikute trükkimist.”)

Screen Shot 2015-02-27 at 17.52.48

Varro Vooglaid kõnelemas SAPTK-i meeleavaldusel perekonna ja demokraatia kaitseks.

Kuidas peatada Putinit 1

SAPTK-i meeleavaldus perekonna ja demokraatia kaitseks.

Kaadrid Kanal 2 saatest "Kuidas peatada Putinit?" (2. osa). Kui siin ei ole viidatud SAPTK-ile, siis kellele või millele siin viidatud on?

SAPTK juhatuse liikmed Varro Vooglaid ja Markus Järvi tutvustavad Nordic Hotel Forumis toimunud pressikonverentsil TNS Emorilt tellitud uuringu tulemusi, millest kajastub rahva enamuse vastuseis kooseluseaduse läbisurumisele. Nagu näha, on siin selgelt viidatud ka kõnealuste isikute nimedele.

Kaadrid Kanal 2 saatest “Kuidas peatada Putinit?” (II osa). Kui siin ei ole viidatud selgelt ja ühemõtteliselt SAPTK-ile, siis kellele või millele siin viidatud on? Alltoodud kaadrid pärinevad samast saatest mõned hetked pärast SAPTK-le viitavaid kaadreid.

Screen Shot 2015-04-15 at 11.35.20

Screen Shot 2015-04-15 at 11.35.32

Nagu ma vastuses Pressinõukogule kirjutasin, tekib nüüd tõsine küsimus, kas edaspidi võibki ajakirjanduses vabalt kujutada konkreetseid isikuid ja ühendusi Venemaa vaenuliku mõjutustegevuse vahendina, eeldusel, et nende nime otseselt ei mainita – isegi, kui sellise kuvandi loomiseks puudub absoluutselt igasugune faktiline aluspõhi. See on küsimus, mis vääriks eraldiseisvana avalikku tähelepanu. (Seejuures ei vasta tõele, et ühtegi isikut ei ole nimetatud – saates olid selgelt kaadrid (vt pilti ülalpool), kus on toodud välja mitte ainult minu ja Markuse pilt, vaid ka meie nimed.)

Eelneva taustal olen taas kord sunnitud väljendama siirast mure meie ühiskonna ja kultuuri (sh meedia) suundumuste pärast. Meedia hävitab ise oma usaldusväärsust ja me näeme iga päevaga üha enam, kuidas inimesed suhtuvad sellesse lihtsalt kui propagandainstrumenti, just nagu see oli nõukogude ajal.

Ja tõepoolest: kas me mitte ei näe siin väga selgelt tuntud mustri kordumist? Kui nõukogude ajal tembeldati ideoloogilisi vaenlasi (ehk kommunistliku ideoloogiaga mittenõustuvaid inimesi) meelevaldselt kodanliku lääne käsilasteks, siis nüüd tembeldatakse maailmavaateliselt ebamugavaid (st liberalismi, relativismi ja sotsialismi dogmadega mittenõustuvaid) isikuid ja ühendusi Putini käsilasteks. Ja seda kõike saab meedia teha täiesti karistamatult.

Ma ei hakka seda asja lähemalt kommenteerima, vaid toon lihtsalt välja oma vastuse Pressinõukogule, milles on probleem konkreetselt lahti kirjutatud. Kui midagi muud sellest kõigest kasu ei ole, siis vähemalt nii palju, et inimesed näevad, mil moel meedia tegutseb ja ringkaitsesse tõmbub. Loodetavasti on see kasulik materjal ka ajakirjanduse õppejõudedele ja üliõpilastele ning ajaloolastele, kes hakkavad tulevikus uurima, kuidas meedia oma usaldusväärsuse lõplikult minetas.


Minu vastus Pressinõukogule (1. aprill 2015):

Tere!

Tänan teate eest. Paraku jääb sellistest otsustest mulje – eriti Kanal 2 suhtes esitatud kaebuse osas –, et ajakirjanduslikud ringkonnad on tõmbumas ringkaitsesse, just nii, nagu Siim Nestor oma hiljutises üleskutses seda näha soovis.

(1) On lihtsalt uskumatu, et oleme jõudnud olukorda, kus ajakirjandus võib luua isikutest täiesti meelevaldset kuvandit ilma, et selle eest tuleks võtta mingigi vastutus. Kanal 2 saade rääkis ühemõtteliselt ja ainult sellest, kuidas Venemaa teostab naaberriikides oma vaenulikku mõjutustegevust ning selles kontekstis esitati ka SAPTK tegevust, kaadritega nii meie pressikonverentsist, kus esitlesime EMORi uuringut kui ka meie meeleavaldusest, olgugi, et meil ei ole Venemaa võimuringkondade ega mõjutustegevusega absoluutselt mitte mingisugust pistmist.

Asuda nüüd seisukohale, et saates “ei ole viidatud SAPTK-le”, on otsene vale ning püstitab küsimuse, kellele siis kõnealustes kaadrites viidatud on, kui nii näidatud pressikonverents kui ka meeleavaldus oli korraldatud ainuisikuliselt SAPTK poolt ja portreteerivad SAPTK juhte. Samuti tekib nüüd küsimus, kas edaspidi võibki ajakirjanduses vabalt kujutada SAPTK-i Venemaa vaenuliku mõjutustegevuse vahendina, eeldusel, et SAPTK-i nime otseselt ei mainita – olgugi, et selleks puudub absoluutselt igasugune faktiline aluspõhi.

Lähtudes Pressinõukogu lähenemisest võiks siis näidata nt pedofiiliavõrgustikust rääkivas saates kaadreid ka meie riigi juhtpoliitikutest, selgitades, et tõsiseid kahtlusi on ka selle osas, kas meie poliitilisse juhtkonda ei ole imbunud pedofiile, ning siis pärast nende isikute protestide korral selgitada, et kuivõrd ühegi poliitiku nime konkreetselt ei mainitud, siis ei ole kellegi suhtes mingit reaalsust moonutavat ega eksitavat infot levitatud.

(2) Mis puutub EPL-i suhtes langetatud otsust, siis ka see on arusaamatu. Fakt on see, et SAPTK ei ole toetanud ühegi EKRE reklaamvoldiku väljaandmist, vaid on andnud omal algatusel välja voldikuid, milles on teiste hulgas tõstetud esile ka EKRE kandidaate (samuti IRL-i, Keskerakonna ja Vabaerakonna kandidaate). Vaielda võib selle üle, kas meie voldikute levitamine kujutab endast keelatud annetuse tegemist või ei kujuta – ja meie hinnangul ei kujuta –, aga väljaspool igasugust kahtlust on see, et SAPTK ei ole toetanud EKRE voldikute väljaandmist. Seega on EPL-i väide ühemõtteliselt vale ning Pressinõukogu otsuse tulemusel tekib küsimus, kas võibki ajakirjandusväljaanne kirjutada asju, mis tõele ei vasta.

Oleksin väga tänulik info eest selle kohta, millised isikud konkreetselt osalesid kõnealuste otsuste langetamisel Pressinõukogus. Kui selline võimalus eksisteeriks, tahaksin kindlasti kõnealused otsused vaidlustada, sest tegu on põhimõttelise küsimusega.

Lugupidamisega,

Varro Vooglaid

Vaata seonduval teemal:

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: