Miks on lubatud Eestis selliseid “mänge” levitada?

Delfi vahendab, et arvutimngumaailmas lööb taas laineid kurikuulus GTA ehk Grand Theft Auto nimeline mäng, mida on nimetatud jõhkra tänavakuritegevuse simulaatoriks ja mille uuendatud versioon on veelgi metsikumalt vulgaarne kui eelmised. Delfi vahendab asja nõnda:

“2013 aastal ilmunud ja nüüd uued lisad saanud mäng on purustanud pea kõik müügirekordid ning kuigi vanusepiirang on suurelt karbi peale märgitud, mängivad seda vägivaldset ja seksistseenidega vürtsitatud mängu nii täiskasvanud kui algklassilapsed. Uus mäng on lapsevanemad ja lastekaitsjad marru ajanud, sest lisaks pöörasele vägivaldsusele, millega GTA V juba eelmisel aastal vanemad välja vihastas, on sellele nüüd lisandunud vägistamisstseen. Nimelt saab mängija oma tegelaskujuga vägistada prostituuti ning naise pärast jõhkralt läbi peksta, vahendab Daily Mail. Samuti saavad mängijad jälgida, kuidas prostituut mängija tegelaskujule suuseksi teeb, kui too parasjagu autot juhib. Hiljem on mängijal võimalus naine läbi peksta, ta maha lüüa ja talle makstud raha tagasi röövida.”

Prostituudi mõrvamine ja temalt teenuse eest makstud raha tagasiröövimine populaarses arvutimängus GTA 5.

On sügavalt arusaamatu, miks lubatakse selliseid “mänge” levitada. Alles hiljuti tegime riigikogule ettepaneku keelata see lastekaitseseadusega ära. Oma seisukohta põhjendasime nii:

[J]uhime tähelepanu asjaolule, et LakS-i eelnõu §-i 20 sõnastus on antud kujul puudulik. Esiteks sisaldab kõnealuse sätte lõige 1 küll viidet julmust ja vägivalda õhutavatele trükistele, filmidele, heli- ja videosalvestustele ning esemetele, aga loetelust on jäänud välja digitaalses ja muus formaadis (maalitud, fotografeeritud) pildid, mis ei kvalifitseeru trükistena. Teiseks on sama lõike puhul arusaamatu, miks on kasutatud sõna “õhutavate”, mitte “sisaldavate”. Selle üle, kas miski õhutab või ei õhuta julmust ja vägivalda, on palju lihtsam vaielda kui selle üle, kas miski seda sisaldab või mitte. Äärmuslikkuseni vägivaldsed arvutimängud on siin elementaarne näide.

Omapoolse ettepanekuna soovitasime keelata lastekaitseseadusega ära laste seas igasuguse sellise info levitamise, mis kahjustab nende füüsilist või vaimset tervist või nende kehalist, intellektuaalset või moraalset arengut. Selgitasime, et sellise teabe all tuleks muu hulgas pidada silmas infot, mis:

• seondub vaimse või füüsilise vägivalla (sh piinamise ja tapmise) eksponeerimisega;
• esitleb teiste inimeste omandi tahtlikku kahjustamist või hävitamist;
• on erootilise iseloomuga ning tekitab seksuaalset erutust, soovitab seksuaalsuhetesse astumist, kätkeb helis või pildis seksuaalvahekorda või selle imiteerimist või kohatut alastust (ennekõike suguelundite näitamist);
• näitab kuritegusid positiivses valguses või idealiseerib kurjategijaid;
• seondub kuritegude jäljendamisega.

Ent nagu ikka, ei võetud meie ettepanekuid arvesse. Igal juhul tekib tõsine küsimus, kas esimeses isikus prostituudi vägistamine ja mõrvamine on tõesti terve meelelahutus, mida on õigus meie ühiskonnas levitada? Ja kas tõesti on see koht, kus peame austusest ettevõtlusvabaduse vastu laskma antikultuuril vohada? Või on see progress, millega peame kaasa käima – uued euroopalikud väärtused, mis kõige muus suhtes peavad prevaleerima? Minu hinnangul on selliste “mängude” levitamine kuritegelik. Ja kui avalik võim lubab seda vabalt teha, siis ärgem imestagem, kui kasvav põlvkond hakkab kolima virtuaalmaailmas igavaks muutunud brutaalsusi üha sagedamini ka pärismaailma – seda enam, et virtuaalmaailm ongi vist paljude noorte jaoks juba reaalsem kui nö pärismaailm.