Riiklik propagandateenistus vahendab üleskutseid mõtte- ja sõnavabaduse mahasurumiseks

ERR-i üleskutse vihakõne Tamkivi

Riikliku propagandateenistuse (ERR) esilehel oli eile avaldatud tore uudistekomplekt. Kuid nagu nõukogude ajal, nii vajavad need uudised ka nüüd veidi tõlkimist tavainimesele arusaadavasse keelde.

1) Vihamõtted (loe: mõtteroimad ehk maailmavaatelised seisukohad, mis ei ühildu dominantsete vasak-liberaalsete hoiakutega) tuleb “seisata” (loe: maha suruda ja ühiskonnast välja juurida). (Seda, mis on vihamõtted ja kuidas neideristada lihtsalt dominantse ideoloogiaga mitteühilduvatest mõtetest, pole muidugi selgitatud – aga see pole ka lihtinimese asi, sest niisugustele küsimustele vastamiseks on riigiasutustes eksperdid ja küll nemad juba teavad, sest see on ju nende töö.)

2) Euroopa Komisjon teeb ettepaneku (loe: annab korralduse) KVOOTIDE kehtestamiseks, et paigutada põgenikke kõigisse EL-i riikidesse. (Kes sellega ei nõustu, kannab endas vihamõtteid ning on sallivuse, mitmekesisuse, pluralismi, solidaarsuse ja progressi vaenlane. Mida selliste inimestega tuleks teha, selle kohta vt punkti 1.)

3) Haridusminister nimetab vanemate elementaarset õigust valida oma lastele maailmavaateliselt sobilik haridus ja kasvukeskkond “erisooviks”, mida ei tule rahastada ühiskonna “ühisest potist”. (Ühelt poolt võiks ju algatuseks küsida, kas Reformierakonna riiklikku rahastamist tuleks nimetada erivajaduseks või erisooviks – kuid ainuüksi sellise küsimuse tekkimine kellegi peas, eriti veel praegusel tundlikul ajal, annab tunnistust mitte ainult kalduvusest ühiskonna lõhestamisele ja valitsuse autoriteedi õõnestamisele (et mitte öelda riigivastasele tegevusele), vaid ka vihamõtete kasvamisest või koguni nende vohamisest. Kuidas selliste mõtetega toimida, selle kohta vt punkti 1.)

Aga just praegu, kui ma siin istun, sõeluvad üle Tallinna kesklinna edasi-tagasi NATO hävitajad, et kõigile oleks selge – sõda koputab uksele ja võib kohe-kohe puhkeda, mistõttu tuleb tingimusteta koonduda valitsuse, Euroopa Liidu ja USA selja taha, nagu üks mees, ning neelata suurema hüve nimel alla kõik kibedad pillid, alates vihamõtete “seiskamisest” (st oma maailmavaateliste veendumuste mahavaikimisest või neist lahtiütlemisest) kuni maksutõusudega leppimise ja moslemiimmigrantidele ukse avamiseni, perekonna perverssustega samastamisest rääkimata.

maxresdefault-1

IT-ärimees Sten Tamkivi on moodne, kosmopoliitne mees. Pealegi on ta edukas, sest ta on töötanud Skype’is ja tal on palju raha. Seetõttu tema teab, milliseid mõtteid tohib ühiskonnas väljendada ja milliseid mitte – vihamõtted ehk mõtteroimad tuleb kiiresti ühiskonnast välja juurida ja mõtteroimarid kohtu ette viia. Paistab, et jõuline PR-kampaania mõtteroimade keelu laiendamiseks karistusseadustikus on saanud hoo sisse.

Mis konkreetselt Sten Tamkivi loosse puutub, siis hea sõber kirjutas selle kohta tabavalt, osundades progressiivse “eliidi” püüdlusele kehtestada oma maailmapilt ja hoiakud ühiskondliku standardina, millele lihtrahvas mitte üksi ei tohi vastu vaielda, vaid mille üldkehtivuses ei tohi ka kahelda:

“Sõnad, mis mulle pähe turgatasid seda lugedes – või täpsemalt sõnad, millest selle tegelase seosetu maailmapilt näib moodustuvat: “äppid”, “tarkvara”, “trendikas”, “pluralism”, “äge”, “nõme”, “tolerants”, “edukad”, “mõnus”, “mina-tahan”, “moodne”… “vihkajad”, “vihkajad”, “vihkajad”. Põhimõtteliselt progressiusu fundamentalistid – kogu kompott on ilusti olemas. Iseenese kapriiside jumalikustamine, ülivõimas ja kõigest läbi kiirgav enesega rahulolu ja üleolek, mis teksti lapsikut taset (mida kogum “trendikaid” keelendeid ja kujundeid kuidagi lunastada ei suuda) silmas pidades on eriti ebameeldiv lugeda, igasuguse objektiivse tõe eitamine staatilise (st ajatu) püsikvaliteedina jne.”

Igal juhul on sedavõrd ühekülgse, loosungliku, meelevaldsetele seostele tugineva, ülbe üleoleku pinnalt kirjutatud ning otseselt mõtte- ja sõnavabaduse allasurumisele üleskutset esitava teksti, nagu seda on Tamkivi artikkel, avaldamine riiklikus meedias märgilise tähendusega sündmus, mis räägib ühiskondlik-kultuurilistest tendentsidest nii mõndagi (seda enam, et artikkel avaldati algselt Memokraadi portaalis ja on ERR-i poolt eeldatavasti avauudisena lugejate silme ette tõstetud omal initsiatiivil, kantuna vaimustusest ideoloogiliselt meelepäraste seisukohtade jõulise väljendamise üle).

hate-speech-vs-free-speech

Riiklikust meediast (ning tähelepanuväärselt täpselt samal ajal külgtulena ka Äripäevast ja Delfist) kuulutatakse nüüd otsejoones ja varjamatult üleskutseid mõtte-, südametunnistuse- ja sõnavabaduse mahasurumisele.

Paistab, et 90ndatel alanud ring on täis saamas või täis saanud ning inimesed peavad karistuste või muude ebameeldivuste vältimiseks üha enam tähelepanu pöörama sellele, et peavoolu ideoloogiaga sobimatud seisukohad üle huulte ei lipsaks või – mis veelgi hullem – kusagile kirja pandud ei saaks.

Et selgeks õppida ja meelde jätta, millised seisukohad on turvalised ehk peavoolu ideoloogiaga kooskõlalised, selleks tuleb järjepidevalt lugeda ajalehti ning vaadata Aktuaalset Kaamerat, Foorumit ja Vabariigi kodanikke. Ei olegi nii raske.

(Viimati, kui nägin ühe ja sama arvamusloo sellist jõulist samaaegaset tiražeerimist erinevates eesti meediaväljaannetes, oli siis, kui endine koolivend Risto Kübar kurtis, et mina tahtvat teda ära tappa (vt nt siit, siit, siit ja siit). Ka toona sai asi alguse Memokraadist. Huvitav kokkusattumus.)

4 Responses to Riiklik propagandateenistus vahendab üleskutseid mõtte- ja sõnavabaduse mahasurumiseks

  1. Varro, miks sa kommentaare kustutad? Sõnavabadus? ei?

  2. vooglaid says:

    Kustutan anonüümsed kommentaarid ka edaspidi. Rahulikult ja ilma igasuguse kõhkluseta. Oma nime ja nägu varjates võib igaüks teostada oma sõnavabadust kusagil mujal kui minu blogi kommentaariumis.

  3. Anonüümsed või mitte, arvamused sellegipoolest ja sinu jultumus tsenseerida näitab sinu reaalset kahepalgelist loomust. Kellel vähegi tahtmist leiab kolme minutiga üles nii mu nime, pildi kui kontakttelefoni. See, et ma pseudonüümi alt kommenteerin ei ole mingi õigustus mu arvamust maha suruda.
    Kui sa võtad julguse nõnda karmi kriitikat teha, siis ole ka mees ja julge ise kriitikat taluda. Või käib vaba mõte ja vaba sõna sulle üle jõu?

  4. vooglaid says:

    Palun ärge hädaldage! Reeglid selle kohta, millistel tingimustel saab minu blogis kommentaare avaldada, on täielikult minu enda teha ja kellegi ettekirjutusi ma selles osas kuulata ei kavatse. Kommenteerimise reeglites on selgelt kirjas:

    “Kuivõrd kirjutan oma nime varjamata, ootan sama ka kommenteerijailt. Avaldan üksnes kommentaarid, mille juures on märgitud kommenteerija täisnimi.”

    Kui see ei ole Teile vastuvõetav ehk kui Teil pole piisavalt julgust avaldada oma seisukohti oma nime varjamata, siis ei ole ka Teie kommentaarid siin vastuvõetavad. Oma seisukohtade anonüümselt väljendamise võimalus jääb Teile endiselt alles ning seda võite teostada ükskõik kus mujal, ilma, et peaks kartma minu püüdlust Teie sõnavabadust kuidagi maha suruda. Nii lihtne see asi ongi.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: