Veel mõned sõnad ESM-ist ja rahandusministri kahtlase väärtusega väidetest

Eilses EPL-s kirjutas rahandusminister püüdlikult propagandistliku loo sellest, et ESM-ga liitumine on Eesti parimates huvides ja et oleks tagurlik jätta sellega liitumata pelgalt põhjusel, et see ei pruugi olla põhiseadusega kooskõlas.

Rahandusministri argument polegi niivõrd õiguslik, vaid taandub primitiivsele pragmaatilisele kaalutlusele: kuivõrd ESM on finantsstabiilsuse huvides ja kuivõrd ka Eesti vajab finantsstabiilsust, siis on ESM ka Eesti huvides. Seejuures on õiguskantsler asunud Riigikohtule esitatud taotluses (punkt 110) selle sama küsimuse osas just nimelt vastupidisele seisukohale, väites et isegi kui ESM-iga liitumine aitaks Eestile tagada (seda müstilist, kõrgeima ühiskondliku hüve staatusesse tõstetud) finantsstabiilsust ja oleks seega Eesti huvides, siis ei ole kuidagi selge, et finantsstabiilusus on väärtusena kaalukam kui demokraatia alusprintsiibid:

“Leian, et ESMAL art 4 lg 4 on põhiseadusega vastuolus, kuna vaidlusaluse sättega kaasnev kasu euroala finantsstabiilsuse seisukohalt ei kaalu üles parlamentaarse demokraatia ja parlamendireservatsiooni põhimõtete ning Riigikogu eelarvepädevuse riivet.”

Rahandusministri artikkel, mis näib teenivat eesmärki mõjutada Riigikohtu otsust või siis valmistada artikli autorile juba teada oleva Riigikohtu otsuse avalikku retseptsiooni, sisaldab mitmeid pehmelt öeldes kaheldava väärtusega seisukohti, ent üks torkab nende seast eriliselt teravalt silma.

Nimelt väidab hr Ligi, et “ESM-i puhul kinnitab riigikogu kohustuste ülempiiri (148 mln eurot sissemakstavat ja kuni 1,15 mld eurot kutsutavat kapitali), JA SEE EI SAA SUURENEDA.” (Rõhk lisatud). Samas ütleb ESM-i asutamislepingu artikkel 10 (vt allpoolt) otse vastupidi, et ESM-i Juhatajate Nõukogu võib korrigeerida algset aktsikapitali:

ARTIKKEL 10 Lubatud aktsiakapitali muutmine

1. Juhatajate nõukogu vaatab korrapäraselt ja vähemalt iga viie aasta järel läbi ESMi maksimaalse laenumahu ja lubatud aktsiakapitali. Ta võib korrigeerida lubatud aktsiakapitali ning vastavalt muuta artiklit 8 ja II lisa. Selline otsus jõustub pärast seda, kui ESMi liikmed on teavitanud hoiulevõtjat kehtivate siseriiklike menetluste lõpuleviimisest. Uued aktsiad eraldatakse ESMi liikmetele vastavalt artiklis 11 ja I lisas ette nähtud märkimise alusele.

Kuigi ESM-i asutamisleping ütleb artikkel 5 lg 6 p-s d, et otsuse muuta lubatud aktsiakapital ja korrigeerida ESM-i maksimaalset laenumahtu vastavalt artikli 10 lõikele 1 võtab Juhatajate Nõukogu vastu vastastikusel kokkuleppel, näeb artikkel 4 lg 4 ette erandi – mis ongi õiguskantsleri Riigikohtu poole pöördumise peamiseks põhjuseks –, mille kohaselt võib Juhatajate Nõukogu olukorras, mis “ohustab olulisel määral euroala majanduslikku ja finantsilist jätkusuutlikust”, võtta otsused vastu ka nn kiirmenetluse korras, mis tähendab, et otsuse langetamiseks on tarvis mitte kõigi ESM-i asutamislepingu osapoolteks olevate riikide esindajate nõusolekut, vaid “kvalifitseeritud häälteenamust, milleks on 85 % antud häältest”. Nimetatud 85 % tuleb seejuures kokku kuue suurema osakaaluga riikide häältest, samas kui kolm riiki, kellest igaühe häälte kaal on suurem kui 15 %, omavad vetoõigust. Antud arutluse seisukohast on ennekõike aga oluline see, et Eesti esindaja pea igasuguse kaaluta vastuhääl ei võimalda vältida Eestile asetatavate kohustuste muutmist ilma meie nõusolekuta. Ja see on väga tõsine probleem, mida rahandusminister selgesõnaliselt eitab.

Niisiis näib, et rahandusministri väite ja ESM-i asutamislepingu teksti vahel on ilmselge vastuolu. Kui see tõepoolest nii on, siis jääb üle küsida, kas rahandusminister ei tunne ESM-i teksti ehk räägib millestki, mida ta ei tea, või kujundab ta sihilikult tegelikkusele mittevastavaid hoiakuid ehk eksitab avalikkust.

Lõpetuseks peab tunnustama rahandusministrit püüdluse eest tõsisest teemast kirjutades ka huumorinoot sisse tuua. Nimelt märkis ta, et nn kiirmenetlust saab rakendada üksnes “akuutse ohu korral Euroopa finantsstabiilsusele, mille peab tuvastama Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga erapooletu ekspertiis” – jutt käib siis “erapooletust ekspertiisist”, mis peaks tulema asutuselt, mida juhib Mario Draghi näol varem Goldman Sachs Internationali tegevjuhina töötanud inimene.

One Response to Veel mõned sõnad ESM-ist ja rahandusministri kahtlase väärtusega väidetest

  1. Martin Tähela says:

    teate mis mina arvan, mina arvan et asi liigub nii nagu on kirjas Ilmutusraamatus-asi liigub saatana riigi suunas, mis muu see on kui ühtne maailmavalitsus. Tänanec uudis, ah mis uudis see ka on, teadjad yeavad seda isegi, et saksa rahnadusminister hüüdis välja et vaja keskset valitsust, ja seda pidavat hästi täitma euroopa komisjon. no see on ju uue maailmakorra projekt.
    JA edasi sunnitakse et igaüks võtaks enda peale saatana märgi, eks see ole see sama KIIP!
    Egasmidagi eks kunagi tuleb ka aeh kus lambad ja sikud eemaldtakse……
    asi on nii selge,
    ainult et minu rahvas armastab kuulata Ligi ja Ansipi muinasjutte küll majanduskasvust, stabiilsusmehhanismist…ja muust jamast…
    aga neile teate mis ma näitan vana kombe kohaselt pöialt!
    aga rahvas on meil rumal…
    nad ei usu…seda uude maailmakorda
    ja lisaks ON NAD ARGPÜKSID!!!!!!!!

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: