Milleks vassida?

Kanal2 uudistesaade Reporter kajastas täna petitsiooniteemat. Pean ütlema, et oli kaunis piinlik vaadata, kuidas nii peaminister kui ka rahvusülikooli eetikaprofessor Margit Sutrop ei julge probleemile otsa vaadata ning hoiduvad naeratades põhiküsimuse käsitlemisest. Vaevalt on asi selles, et nad ei saa aru, milles probleem seisneb.

Ansip selgitab, et riigile peaks ikka jääma õigus saladustele – et riik ei pea kogu tõde alati “avalikkuse ette tassima”. Aga kes on seda eitanud? Küsimus on selles, kas riigil peaks olema ka õigus valetada — ja sellele küsimusele tahaks küll peaministrilt vastust saada. Kui tema vastus on jaatav, siis tahaks saada vastust veel mõnele küsimusele:

  • Kellele võib riik valetada? Kas ainult välisriikidele ja nende kodanikele või ka oma kodanikele?
  • Millistes küsimustes võib riik valetada? Kas kõigis või ainult teatud küsimustes? Kui ainult teatud küsimustes, siis millistes?
  • Millistes küsimustes on meile viimasel ajal valetatud?
  • Kui valitsus võtab riigile õiguse valetada, siis millele tuginedes kavatseb ta teiste riikide valitsustelt nõuda valetamisest hoidumist?

Muidugi ei ole põhjust võtta tõsiselt ühtegi riigiesindaja väidet, kui ta on eelnevalt kinnitanud, et võib ka valetada, sest kust siis teada, kas vastused pole mitte just nimelt osa valest.

Kui peaministri vastus algsele küsimusele on aga eitav, siis tahaks saada vastust küsimusele sellest, kuidas ta põhjendab vastupidisel seisukohal oleva inimese nimetamist haridusministriks.

Eetikaprofessor Sutropilt tahaks selget ja konkreetset vastust samale küsimusele: kas riigil on õigus (oma identiteedi kujundamiseks) valetada? Tegu on ju nii lihtsa (olgugi et väga olulise) küsimusega – miks ei võiks sellele anda sirgjoonelist vastust? Ei või jah?

Samuti oleks huvitav kuulda prof Sutropi selgitust selle kohta, miks ei võiks Aaviksoo poolt kaitseministrina riigikaitselistest küsimustest rääkival konverentsil peetud ettekandes väljendatud seisukohti käsitleda tema kui kaitseministri (ja seega riigiesindaja) seisukohtadena?

Küll tahaks loota, et meil on veel nii palju poliitilist kultuursust, et mitte eeldada iga poliitilise sammu puhul, et see lähtub mingitest madalatest omakasupüüdlikest motiividest. Kui selline suhtumine valitseb ajalehtede kommentaariumides, siis on üks asi; ent kui ka peaminister ja rahvusülikooli eetikaprofessor ei nõustu probleemidele näkku vaatama, vaid püüavad vaid ebamugavatele küsimustele vastamisest kõrvale vingerdada (hajutades tähelepanu küsimuste püstitajate kirjeldamisega “kallaletungijatena”), siis see on juba märksa tõsisem probleem.

Aga eks need inimesed lihtsalt rakendavad oma (arvatavat) õigust mitte tõtt rääkida.

6 Responses to Milleks vassida?

  1. VEIKO RÄMMEL says:

    Aga kuidas saab eetikaküsimustes üldse võtta sõna sekulaarse haridusega inimene? Teatavasti lähtuvad eetikasüsteemid religioonist ja neid eraldi käsitleda ei saa minu arust, see ei ole võimalik. Seega on proua Sutropi nimetamine eetikaprofessoriks ilmne liialdus. Ansip aga, kui punase taustaga tegelane ja endine politruks ei vaja üldse kommentaare. Temal on valetamine emapiimaga sisse kodeeritud.

    • Jaan Roola says:

      Tarbetu vist küsidagi, millist religiooni Veiko Rämmel silmas peab, aga nii või teisiti on selline eeldus vale, et eetikasüsteemid ainult religioonist lähtuvad. Sama väär oleks ka järeldada, et näiteks kui mõni religioosne inimene eetikareeglite vastu räigelt eksib ja tahtlikult (näiteks Katoliku kiriku pedofiilia skandaalid), et siis on kohe religioon kui niisugune mitte-eetiline süsteem ja kõik religioossed inimesed ei tea eetikast midagi. Seega mina väidan, et eetika EI SÕLTU ÜLDSE inimese religioonist (või siis selle puudumisest).

  2. Tarmo Jüristo says:

    Jättes hetkeks kõrvale küsimuse kas eetikast on mõeldav rääkida ainult religioosses kontekstis (siis ei saaks ju ka nt. Aristotelese “Nicomachose eetikat” päriselt eetika käsitluseks pidada), tundub mulle, et isegi juhul, kui see nii oleks, saaks ikkagi sel teemal sõna võtta ka sekulaarse haridusega inimene. Näiteks Aquino Thomase “Summa” lugemiseks või selle teemal diskuteerimiseks ei ole kindlasti nõutav, et lugeja/diskussant peaks ise usklik olema.

    Sutropi vastust oleks aga isegi tahtnud kuulda.

    • Tarmo Jüristo says:

      Märkasin väikse hilinemisega linki videole, nii et nägin siis ja Sutropi repliigi ära. Ning tõesti, ka minule tundub väga kummalisena argument, et praegusest diskussionist peaks taandama aspekti, et nende vaadete väljendajaks on praegune kaitse- ja tulevane haridusminister – seda enam, et oma vastuses Rein Rauale viitab Aaviksoo ka ise endale kui ministrile.

  3. vooglaid says:

    Lisaks on valetamine hukkamõistetud ka ilmaliku eetika teooriates, olgu hukkamõistjaks Aristoteles või Kant. Isegi utilitaristlikust vaatevinklist on asi väga problemaatiline, sest riigi poolt valetamisega kaasnev üldine usalduse kaotus on kahju, mida on raske adekvaatselt hinnata ja seega pea võimatu võimaliku kasu vastu kaaluda.

  4. vooglaid says:

    Ro 2:14-15:

    14 Kui paganad, kellel ei ole Moosese Seadust, ometi
    loomu poolest täidavad Seaduse sätteid, siis ilma Seaduseta olles
    on nad ise enesele seaduseks,

    15 näidates seega, et seadusepärane tegutsemine on kirjutatud
    nende südamesse; ühtlasi tõendavad seda ka nende südametunnistus
    ja nende mõtted, mis järgemööda kas süüdistavad või vabandavad
    neid.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: