Küsimus ei ole isikutes, vaid põhimõttes

Vaadates petitsiooni kajastavate uudiste (vt siitsiit, siit ja siit) alla kirjutatud kommentaare pean ütlema, et on väga kahetsusväärne, et põhimõtteliselt äärmiselt oluline küsimus pööratakse farsiks, taandades selle isiklikele vastuoludele ja ärapanemissoovile (a la vasakpoolsed tahavad parempoolsetele käkki keerata või Tallinna Ülikool üritab takistada endise Tartu Ülikooli rektori saamist haridusministriks).

Kindlasti võib olla nii, et mõni inimene kirjutab petitsioonile alla lähtudes sellistest madalatest kaalutlustest, ent see ei tohiks jätta varju tõsiasja, et petitsiooni objektiks ei ole ükski inimene ega partei, vaid lihtne tõsiasi, et rahvusliku identiteedi kujundamine tõe salgamise ja valetamise teel ei ole vastuvõetav. Avalikult valetamise õigustamine – seda ei saa aktsepteerida ühegi poliitiku puhul, ent kindlasti mitte valitsuskabineti liikme puhul; seda enam, kui jutt käib sellest valitsuskabineti liikmest, kellele allub kogu haridussüsteem ehk peamine rahvusliku identiteedi kujundamise vahend riigi käes.

Üks inimene, kes on varmas teisi kritiseerima, ent ei läbe seda tehes oma nime avalikustada, kirjutas ühe mu postituse alla kommentaariks:

“On täiesti jabur, et Vooglaid on asunud argumendi asemel ründama isikut. Sama hästi võiksin ka mina, kes ma Vooglaiuga osaliselt ei nõustu, nõuda, et ta kõrvaldataks doktoriõppest, takistamaks juba ennetavalt tema ekslike mõtete levikut massidesse. Vooglaid peaks teadma, et meil kehtib mõttevabadus (PS § 40 lg 1), igaühel on õigus oma arvamusi ja veendumusi vabalt levitada (PS § 45 lg 1) ja neile truuks jääda (PS § 41). Jääb selgusetuks, mis on see avalik huvi, mille hüvanguks tuleks Aaviksoo arvamusvabadust ja poliitilist tegevust piirata? See, et minister oma isiklikku arvamust üldsusega jagab, ei tohiks päädida nõiajahiga, eriti veel sellises primitiivses vormis nagu tänane tonte nägev petitsioon. Ministri abstraktse sisuga arvamust ei saa ju ometi hakata võrdsustama võimaliku tulevase riikliku poliitikaga. Kui on hirm Eesti käekäigu pärast ja soov poliitikust vabaneda, siis tuleb ikka riigile omistatavad aktid või järgmised valimised ära oodata. Vägisi jääb mulje, et nii mõnegi Aaviksoo oponendi tegelikuks probleemiks pole mitte Aaviksoo arvamusavaldus, vaid tema isik.”

See inimene ei ole tõenäoliselt lugenud ühtki sõna sellest, mida probleemi kohta kirjutanud olen. Vastasel korral ta teaks, et ma ei ole selle vastu, et poliitilises diskussioonis väljendatakse erinevaid seisukohti, vaid ei nõustu sellega, et valitsuse liige kuulutab avalikult, et peab valetamist poliitilises diskussioonis vastuvõetavaks ja koguni vajalikuks vahendiks. Põhjus on mh selles, et kui sellist seisukohta universaliseerida, st laiendada seda kõigile, siis muutuks poliitiline diskussioon üleüldse võimatuks – kui kõik peaksid valetamist aktsepteeritavaks, siis lõppeks kommunikatsioon, sest keegi ei saaks enam kellegi juttu tõsiselt võtta, kuna iialgi ei tea, kas keegi parasjagu valetab või räägib tõtt.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: