Julmuse kultuur

Olen kaugel sellest, et kirjutada alla “staar-eetik” Peter Singeri vaatele, et inimesed ei ole loomadest olemuslikult väärutslikumad olendid (seda vaadet väljendab ka Singeri vaadetele toetuv film nimega “Earthlings“, mis on ideoloogilist poolt mitte arvestades siiski väga informatiivne). See utilitaristlik ideoloogia on viinud olukorrani, kus paljud hoolivad inimesed on rohkem mures loomade kannatuste kui süütute inimeste tapmise pärast… Oleks huvitav teada, kuidas suhestuvad meie ühiskonnas teineteisesse lastekodudele tehtud annetuste ja lemmikloomade pidamisele kulutatud summad (või isegi lastekodudele ja loomade hoiupaikadele tehtud annetused). Arvata võib, et pilt oleks väga mõtlemapanev.

Küll aga on vaieldamatult tõsi, et see, kuidas meie tänases impersonaalsele masstootmisele tugineva majandusega ühsikonnas loomi koheldakse, rahuldamaks meie hoolimatut ja tegelikkusest vöördunud elustiili, on lihtsalt jälk. Vähemalt sama jälk on paljude inimeste soovimatus seda julmust teadvustada. Igasuguse süstemaatilise julmuse ja ebaõigluse ületamisel — olgu selleks loomade väärkohtlemine, orjapidamine ja -kaubandus või sündimata inimeste tapmine — on kõige suuremaks takistuseks nende paljude inimeste soovimatus seda julmust ja ebaõiglust tunnistada, kes soosivad seda oma mugava elustiiliga, mida nad ei taha mingil juhul kohendada. Et südametunnistus ei piinaks, on parem mitte teada. See on aga ebainimlikkuse sügavaim sisu: soovimatus teada tõtt, kuulata oma südametunnistust, et see ei kohustaks meid oma tõekspidamisi ja käitumist muutma.

Let us just be nice to oneanother and pretend that we do not know…

Allolevaid kaadreid vaadates ja oma igapäevast vorstivõileiba haugates on raske eitada, et oleme osa tõelisest hoolimatuse ja julmuse kultuurist. Vaevalt annab sellest miski paremat kinnitust kui asjaolu, et paradoksaalsel kombel sisendame endale enneolematu innuga just vastupidist.

One Response to Julmuse kultuur

  1. Janne Orro says:

    Loomade, eriti lemmikloomade ja inimlaste vajaduste vastandamine on inimeste hulgas üsna levinud mõttekäik, kuid see on libe tee. Enne postituses avaldatud kahtluste liigse vohamise lubamist tuleks eelduste paikapidavust kuidagi kontrollida. Pean silmas seda lõiku: “Oleks huvitav teada, kuidas suhestuvad meie ühiskonnas teineteisesse lastekodudele tehtud annetuste ja lemmikloomade pidamisele kulutatud summad (või isegi lastekodudele ja loomade hoiupaikadele tehtud annetused). Arvata võib, et pilt oleks väga mõtlemapanev.”
    Puutun ametialaselt nii meie loomapidamikultuuri kui varjupaigandusega tihedalt kokku ja mina eelpooltoodud kahtlusi ei kinnitaks. Arvan, et lastekodudele, -haiglatele, igasugustele lapsi, lastekodusid jms toetavatele fondidele tehtud annetused on Eestis siiki kordades suuremad kui loomakaitsjatele ning varjupaikadele tehtud annetused.
    Lemmikloomad ja lapsed täidavad inimeste eludes väga erinevat rolli ja neid vastandada oleks rumal, sest vastandusel ei ole alust. See, kuidas kellegi kaaskodaniku elu teistele inimestele tundub, ei pruugi olla väga reaalses seoses tegelikkusega. Inimene, kes peab lemmikloomi, ei eita tingimata laste saamist või lastega seotu toetamist. Sama hea oleks vastandada purjetamist ja lapsi või golfimängu ja lapsi. Valisin meelega tavaarusaama järgi kallid hobid näideteks.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s