Mida tähendab sõna “kodanik”?

Sõna “kodanik” on üks neist paljudest sõndest, mida avalikus arutelus rohkelt pruugitakse, ent mille tähenduse kohta küsides laiutaks enamik inimesi tõenäoliselt nõutult käsi. Kui mitte piirduda formaalse selgitusega stiilis “kodanik ehk kodakondsusega isik”, siis mida ikkagi tähendab olla kodanik ja milline peaks ideaalis olema kodaniku suhe riigiga? Kas riik peaks sõltuma kodanikest või kodanikud riigist? Ja kuidas tegelikult sellega lood on?

Peeter Helme kirjutab oma viimases kolumnis, et tänane heaoluriiklik poliitiline paradigma eeldab ühemõtteliselt kodanike riigist sõltuvusse seadmist. Eriti kujukalt väljendab seda roheliste ettepanek seada sisse nn kodanikupalk. Ta kirjutab Eesti Ekspressis:

“Kõik erakonnad lubavad meile üksteise võidu asju, mida nad meie oma raha eest teha tahaksid. Selles mõttes on kummaline, et meedias räägitakse ikka veel mingitest maailmavaatelistest erinevustest või püütakse asetada Eesti parteisid parem-vasak-skaalale. Kui millestki saab rääkida, siis küünilisuse ja avameelsuse määrast. Ja selles plaanis ei torkagi tänavu silma ei Kesk- ega Reformierakond – või olen ma nende suhtes lihtsalt tuimaks muutunud? – vaid hoopis Eestimaa Rohelised, kes pakkusid välja kodanikupalga idee.”

Muidugi on see ettepanek oma populistlikkuses lihtsalt tragikoomiline. Kes ei mõistaks, et mingist ühiskondlikust heaolukasvust ei saa juttu olla, kui nn palka makstakse kodanike endi poolt tasutud maksudest. Aga tõsisem on küsimus sellest, millist nägemust kodanikust selline ettepanek väljendab. Helme selgitab, et kodanikupalga idee vastandub täielikult “käsitlusele kodanikust kui riiki kandvast, seega iseteadvast, ise toime tulevast ja väärikast inimesest, kes ei pea kerjakott näpus tänavanurgal seisma.” Nii lõpetab Helme oma artikli olulise tähelepanekuga, et kõnealune poliitiline retoorika koos ideedega, millele see toetub, omab tegelikkuses mitte kodanike toetamise, vaid kodanikepõhise ühiskonna suretamise toimet. Pilt kodanikust, mis kodanikupalga jms ideede tagant paistab, on tõesti banaalne:

“Nimelt vaatab meile vastu pilt kerjusest, riigi kliendist selle sõna Vana-Rooma tähenduses, kus viimane oli rikkamat kodanikku saatev, abistav ja vajadusel poliitikas nii sõnade, hääle kui rusikatega toetav sabarakk. Öeldes, et igal Eesti kodanikul on õigus lihtsalt nii saada cash on the hand — raha peaks tulema põlevkivi kaevandamise maksustamiselt –, tahavad rohelised teha Eesti inimesest kellegi, kes seotud riigi nabanööri külge. Enesekindlusest rääkimine on sulaselge lollus. Sest kui kellelegi midagi tasuta anda, siis just tekibki küsimus — mis see maksab?

Eks see maksab tänutunnet. Samuti süstitaks „kodanikupalgaga” inimestesse tunnet, et kui miski elus viltu veab, siis papa riik veab ikka välja; samuti tunnet, et me sõltumegi naha ja karvadega riigist. Kodanikega pole siin mitte midagi pistmist. See on hoopis soov kasvatada sõltlasi. Aga arvata võib, et see erakond läheb enne hingusele, kui asjad sealmaal. Kurb ainult, et rohelised pole mitte ainsad, kes tulevad enne valimis välja nürimeelselt läbinähtavate lahendustega, vaid et kõik teised on täpselt samasugused.”

“Kõik teised on täpselt samasugused”. Kindlasti ei ole kõik parteid täpselt ühesugused, ent Helmega peab nõustuma, et fundamentaalne ideoloogiline alus on parteidel lõppastmes olemusühtne. Nii et valik missugune…

2 Responses to Mida tähendab sõna “kodanik”?

  1. Martin Tähela says:

    Kord nelja aasta tagant saan ma kirjutada niinimetatud valimissedelile mingi numbri ja siis öeldakse, et ma teostasin võimu oma valiku kaudu. Aga kas see on minu või minu rahva valik, kas mina või rahvas olen esitanud valimisteks need valikud? EI OLE! Kes esitab? Esitab parteide kitsasse nomenklatuuri kuuluvad isikud, kes eelnevalt teevad tõhusat kontolli nende isikute suhtes, et nad oleks ka edaspidi kontrollitavad. Seda seltskonda kutsutakse Eestis partei tagatoaks, kes tegelikult kontollivad oma partei kui huvigruppi kindlaid huvisid. Seega kui demokraatia tähendab riigivormi, kus rahvale kuulub selle riigi kolm poliitilist võimu liiki-seadusandlik,täidesaatev,kohtuvõim-, mis kõik kuuluvad rahva vastutuse ja valitsemise alla, ühesõnaga rahvale kuulub võim. Kas Eestis kuulub võim rahvale? Ei kuulu, vaid kuulub parteidele, kes suudavad moodustada koalitsioonilepingu, mis mõnede väiteil pidavat olema kõrgem põhiseadusest. Järeldus on see, et ei toimu ühiskonna hüvede edendamine, vaid parteide kui kildkondade huvide eest seismine, kus rahvas ei saa kaasa rääkida ega otsusi teha ühiskondlikes protsessides. See ei ole demokraatia, see on partokraatia, kusjuures ka parteid sõltuvad kellestki, ja nimelt nad on teatud kindlate globaalset võimu ihkavate gruppide tööriistad. Näiteks euro, kas rahvas sai kaasa rääkida? EI SAANUD! Ajati hoopis demagoogiat, et aastal 2003. oli referendum ja sellest tulenevalt… Jah sellest tulenevalt võidakse meid tulevikus veel muude asjadega üllatada. ETV näitas eelmine suvi 1988. aasta kuuma suve ja sügise sündmusi, ja näitas ka seda kuidas rahvas käest kinni hoides karjus Tallinna tänavail:EESTIMAA ON MEIE KÄTES, EESTIMAA ON MEIE KÄTES jne. Kas Eestimaa on meie kätes, seda mõelgu see kes soovib, kuid praegune erakondlik süsteem ei taga meie riigi, rahva, perekondade püsima jäämist, see sünnitab lõhesid, vastuolusid,tülisid. Meil on põhiseadus, mille preambulis on kirjas eesti rahva üldine hüve, ja seda peame järgima, meile ei ole vaja valimisi, ei ole vaja parteisid, ei ole vaja finantssüsteemi, kus raha võrdub võlaga, aga see eeldab täisväärtuslikku kodanikku, kes teab mis on üldine hüve ja valutab oma südant selle pärast! Mis jääb puudu on see, et kodanikel ei ole kodanikujulgust võtta sõna ühiskonda lõhkuvate gruppide vastu, kes teadlikult nõrgestavad meie riiki ja perekonda. Näiteks võib tuua see nõme kampaania ERINEVUS RIKASTAB, mille kampaania üks osa ründas teadlikult perekonda kui ühiskonna tugisammast.

  2. E.A says:

    http://www.postimees.ee/?id=386074

    Ootan teie poolt vastulööki! Kas või siia samusesse blogisse. See on ikka liiga haige, mis ühiskonnas toimub :( Seal on puudutatud näiteks piiblit, mida teie hästi tunnete. Siis seda uuringut, kus 10% ühiskonnast pidi olema homosid.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: