Palvetage, nagu oleks teie teod kasutud ning tegutsege, nagu poleks palvest abi

“Kui 1917. aastal olnuks Peterburgis kas või mõned tuhanded mehed, kes teadnuks, mida nad tõeliselt tahavad, siis ei oleks meil Venemaal võimu haaramine eales võimalikuks saanud.”

Neis Vladimir I. Lenini lausutud sõnades on, mille üle mõelda ning millest järeldusi teha. Kui tihti on ajaloos nii otsustavad lahingud kaotatud mitte paheliste inimeste ülekaalust, vaid vooruslike inimeste võlts-vagaduse rüüsse maskeeritud argusest, mugavusest ja loidusest tingitud tegevusetusest?

See mõte rõhub üha jõulisemalt, lugedes Jean Ousset suurepärast artikliteseeriat, mis kannab koondpealkirja Action: A Manual for the Reconstruction of Christendom. Ousset, kes muu hulgas rajas 1946. aastal organisatsiooni La Cité Catholique, eesmärgiga juurutada ühiskonnas kristliku ühiskonnakorralduse põhimõtteid, kirjutas 1966. aastal nimetatud tekstis:

“Can we oppose any effective action to the assault launched by the Revolution so methodically and with such skill? Do we possess a doctrine of action? Do we even care if we have one? In other words, do we even think about the problem at all seriously? Do we take the trouble to learn so that we can act more effectively?

In reality, we are hidebound theorists. We “think about” the aim, the objective, the state of affairs, the order towards which we aspire. But we do not think in terms of action, we do not think of the movement or the means which will permit us to reach our aim more surely. We know where we must go but we do not speak, we scarcely ever concern ourselves, about how and by what means we should get there. …

Ousset nendib, et kristlaskond on muutunud liialt “intellektuaalseks”, mis tähendab, et mõistuse tasand ja tegude tasand on raskelt tasakaalust väljas. Samuti selgitab ta, et isegi nende kristlaste ettevõtmistes, kes püüavad midagi tegudes korda saata, puudub enamasti kord, järjepidevus ja metoodilisus, mis oleks ligilähedaseltki võrreldav sellega, mis on omane kristliku ühiskonnakorralduse hävitamise nimel tegutsevate inimeste käitumisele:

Professing concern for order and method, we act chaotically. Canonizing zeal and labour, we do nothing. Desperately and blindly overcome by passion as soon as we take to action, we nevertheless proclaim that we always wish to be guided by reason. And while we never cease prattling about the forces of mind and spirit, in practice we have less confidence in these forces than self-confessed materialists. …

This insensitivity, this fear, this desertion, on the part of Christians is the worst of all evils. … There is no more subtle and heinous a perversion than a self-satisfied orthodoxy that is indifferent as to whether truth is fruitful or whether evil is triumphant. …

To be really and vitally orthodox, one needs not only intellectual orthodoxy but also what may be termed orthodoxy of the will. And this is manifested, principally, by a normal readiness for both zeal and indignation.”

Kristlaste seas prevaleerivat hoiakut ja seisundit kirjeldas juba 1963. aastal tabavalt uue missakorra varajase kriitikuna tuntud kardinal Ottaviani:

“The frequency and power of crime have blunted Christian sensibility, even alas! among Christians. Not only as men, but as Christians, they do not react, do not leap to their feet. How can they feel themselves to be Christians if they are insensitive to the wounds which are being inflicted on Christianity. Life shows its existence by the sensation of pain, by the promptness and vigour of the reaction. In the midst of rottenness and decomposition there is no reaction.”

Ousset kritiseerib kristlaste seas üldlevinud hoiakut, mille kohaselt on pingutused ühiskonda Kiriku õpetusest juhindudes reformida mõttetud, kuna kõik on nii kui nii kadunud ning ühiskondliku kollapsi ärahoidmise osas ei ole enam loota muule kui jumalikule sekkumisele mingisuguse ime läbi:

“How odiously false is that fatalistic false piety which imagines itself to be supernatural simply because it lacks flesh and blood, the false piety in which prayer becomes an excuse for negligence and passivity, an attitude which derives from our natural tendency to idleness or to a short term thought violent effort that is without lasting or serious effect. This is a “supernaturalism” limited to what is “extraordinary” in piety. It waits for a miracle, the realization of a prophecy wherein everything will be settled some day simply by divine intervention, without any need for us to stir a finger to bring it about. But who could possibly accept this caricature as being the true piety that has always characterised the saints?”

Samas pakub ta kristlastele väga selge juhise, kuidas säilitada terve tasakaal palve ja tegude vahel: “Pray as if our actions were sure to be useless and act as if our prayers could be of no avail.”

One Response to Palvetage, nagu oleks teie teod kasutud ning tegutsege, nagu poleks palvest abi

  1. Ivar says:

    Palju aastad tagasi, kui küsis, mõjukas filosoof Norman Kemp Smith Mahatma Gandhilt, kuidas võiks kristlust maailmale omaseks muuta, nõnda et see lakkaks olemast võõrkeha, vastas ta muu hulgas: „Rakendage oma usundit võltsi¬matult ja lahjendamatult!” Ta pidas silmas mäejutlust. Just sellega, et Mahatma Gandhi rakendas poliitiliste vabaduste taotlemisel mäe¬jutlust kirjatäheliselt, hämmastas ta tervet läänemaailma ja esitas talle väljakutse. Ja ta tõestas, et see on rakendatav. Fakt, et üks lihtne hindu taasavastas sõjaka Lääne relvalademete alla maetud tõe, on ka täna¬päeva tähtsaim eetiline saavutus. „Meie aja tõeline häda ja segadus,” ütles kord psühholoog Viktor Frankl, „ei ole niivõrd religioosset ega intellektuaalset, kuivõrd eetilist laadi.” Ilmajäänuna kõigist tugedest, mis senini elule pidet pakkusid, ekslevad paljud inimesed ringi täiesti abitult. Nad väidavad end olevat vabad. Tegelikult on nad üle parda heitnud nii merekaardi, kompassi, tüüri kui ka teadmise eesmärgist. Nad on vabad, vabad kõigest peale karide, tormide ja talumatu mõttetuse, ning sinna ja tänna paisatud tühisest tunde¬lainetusest. Teadus on tänapäeva inimese jätnud ilma eesmärgita. Tühjaks- ammutatud humanism on ta jätnud ilma kangelasteta. Loogika on ta viinud ummikusse. Ta vajab väljapääsu. Kas ta leiab selle usu alal? Kindel on, et seda pole leitud uskmatuses. Võtkem Nietzsche. Ta raevutses Jeesuse õpetuse kui „orjamoraali” vastu. Ta tahtis olla vaba. Oli ta seda? „Kus on mu kodu?” hüüdis ta. „Seda ma igatsen ja otsin, kuid pole leidnud. Oh igavest kõiksust, oh igavest olematust, oh igavest asjatust!” Teravik on viimases sõnas „asjatus”. Kasutuse ja mõttetuse tunne on vallanud paljusid inimesi nii Läänes kui ka Idas. Islamiusuline professor tõusis ühel Viktor Frankli psühholoogia koosoleku lõpul ja palus tungi¬valt Franklil siirduda Läände mäejutlust kuulutama, sest seal olevat seda tarvis. Kiiduavaldused, millega tervitati seda repliiki, näitasid, et kuulajad olid temaga nõus. Frankl vastas, et teeb seda, kuid et inimlik patt, valu ja viletsus ei tunne geograafilisi piire, ja et maakeral on üldse raske öelda, kus lõpeb lääs ja algab ida, ja et oleme kõik ühesuguses hädas ja ühesuguse needuse all. Meenub veel, et kui Frankl luges koonduslaagris Chestertoni ja leidis, et esmakordsel lugemisel jääb kristlusest mulje, et kõik on pea peale pööratud. Aga teistkordsel lugemisel avastad, et kõik läheb oma õigesse asendisse. Esimesel lugemisel tundub, et see kõik on võimatu, teisel korral mõistad, et kõik muu on võimatu. Mida enam ta selle eluviisi üle järele mõtles, seda enam veendus, et selles peituvad kõik eetilised võimalused, kuna võimatused jäävad väljapoole seda. Mahatma Gandhi ütleb õigesti, et kui kristlus ei suuda inimesi hoida eetilise eluviisi kõrgusel, kui ta kaotab lahingu sellel alal, siis ei ole mõtet ka muu eest võidelda.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: