Asjalik artikkel Siim Nurklikult

Täna sain paraja üllatuse osaliseks: EPL-i arvamusküljel leidus midagi enamat kui tavaliseks saanud poliitkorrektne sõnademulin. Nimelt on avaldatud Siim Nurkliku kaugelt üle keskmise sisukas arutlus selle üle, kas nn iseseisvusaja põlvkonnast on oodata Eestile uut lootust. Vastus on eitav.

Nurklik selgitab minu jaoks ehk kõige olulisemas lõigus, et relativistlikus mugavuses vegeteeriv põlvkond on õppinud oma maailmavaatelist tühjust maskeerima sallivuse-avatuse-demokraatia kõleda retoorikaga. Ta kirjutab:

Avatus, sallivus ja vabadus, ehkki mõistetena üliolulised, on ilma neid sisuga täitmata pigem moraalne silmapete või katte-vari: väärtused ilma väärtusteta. Kui avatus end tänapäeva Eestis millenagi ilmutab, siis esmaselt ärihuvide peale surutud paindlikkuses ja lõputu kohanemise käsus. Ja inimeste hääletus kuuletumises.

Nurklik nendib, et “põlvkond, kellelt soovitakse Eesti muutmist, on ennekõike üksildane, kartlik ja pidepunktideta”. Tema hinnangul on kõnealuse põlvkonna “empaatiline dimensioon […] peaaegu täiesti taandunud ning asjade sisemine väärtus on endiselt midagi mõistetamatut”.

Kui Nurklikul on õigus — ja kardan, et on –, siis ei ole lugu Eesti jaoks just hea; seda enam, et noorem põlvkond näikse olevat veelgi konformistlikum. Jutt avatusest ja sallivusest varjab isikliku ja rahvusliku identiteedi üha süvenevat tuhmumist. Ja mida tuhmimaks pilt muutub, seda agressiivsemalt lehvivad avatuse ja sallivuse loosungid. Ootuspäraselt.

Seda, et lugu on kurb, teavad paljud. Välja ütlevad selle vähesed. Ent sellest põnevam oleks lugeda Siim Nurkliku käsitlust sellest, miks olukord on selline nagu ta on. Miks on nii, nagu artiklis kirjutatud:

“Lähtutakse samasugusest kitsast pragmaatilisusest ja tehnilisusest, millest vanemad põlvkonnad – põhilise erinevusega, et seda tahetakse teha nendest natuke ausamalt või osavamalt. Eetilist alust pole aga endiselt tekkinud; väärtusi, millesse uskuda, mida kaitsta, millele pühenduda. Kodumaa-armastus püsib, kuid ühisuse tunne on murenemas.”

Oluline oleks tuvastada sellise asjade seisu fundamentaalsed põhjused, sest vastasel korral ei ole lootust probleemi lahenemisele või lahendamisele isegi mitte loota.

Vt lähemalt:

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: