Euroopa Inimõiguste Kohus mõistis Venemaa süüdi homoparaadi keelamise eest

Postimees vahendab, et Euroopa Inimõiguste Kohus määras Venemaale Moskvas geiparaadide keelamise eest trahvi. Otsuses nimega Aleksejev vs Venemaa, leidis kohus, et Venemaa on rikkunud kohustusi, mis tulenevad Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklitest 11 (kogunemisvabadus), 13 (õigus tõhusale menetlusele) ja 14 (diskrimineerimise keeld).

Kaasus on huvitav mitmes mõttes. Esiteks nähtub sellest, et Euroopa inimõiguste kohus on muutunud antud küsimuses piisavalt enesekindlaks, et asuda seisukohale, et riikidel on kohustus lubada homoseksuaalse käitumise avalikku propageerimist. Seda võib tõlgendada sammuna seisukoha suunas, et riikidel on kohustus aktsepteerida samast soost isikute liite perekonnana. Muidugi ei räägi Euroopa inimõiguste konventsioon homoseksuaalsest käitumisest poolt sõnagi, ent vastavad õigused ja neile korrespondeervad riikide kohustused loetakse välja artiklist 8, mis räägib õigusest austusele era- ja perekonnaelu vastu.

(Mitte kuigi ammu kinnitas EIK otsuses Schalk & Kopf vs Austria siiski, et praegusel ajal ei ole riikidel veel kohsutust lubada samast soost isikutel teineteisega abielluda. Selle seisukoha juures on oluline täheldada, et inimõigustest räägitakse evolutsioonilises võtmes: praegu veel ei ole mingit õigust olemas, kuid see ei tähenda, et varsti (st kui ühiskond selleks “valmis” on) ei võiks see “tärgata”.)

Teine moment, mis on kaasuse juures tähelepanuväärne, on see, et nii artikkel 8 kui ka artikkel 11 ei kätke piiramatuid õiguseid, vaid loetlevad teises lõikes alused, millele tuginedes on riikidel õigus vastavaid õiguseid piirata. Olgu siin kohal siis ära toodud nt artikli 11 tekst:

Artikkel 11. Kogunemiste ja ühingute moodustamise vabadus1

1. Igaühel on õigus rahumeelsete kogunemiste ja ühinemisvabadusele, kaasa arvatud õigus oma huvide kaitseks ametiühinguid luua ja neisse astuda.

2. Nende õiguste kasutamist ei või piirata muude kitsendustega peale nende, mis on ette nähtud seaduses ja on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Käesolev artikkel ei takista nende õiguste kasutamisel seaduslikke piiranguid isikutele, kes kuuluvad relvajõududesse, politseisse või riigiaparaati.

Nagu kursiiviga tähistatud sõnadest nähtub, on riikidel õigus piirata inimeste kogunemise vabadust lähtudes eesmärgist kaitsta tervist ja kõlblust. Muu hulgas just sellele toetus ka Venemaa oma seisukohta põhjendades: homoseksuaalne käitumine on tervist kahjustav ja kõlblusevastane. Kohus peab seega kaaluma, kas konkreetne huvi kaitsta kõlblust on piisavalt kaalukas või mitte. Ehk teisisõnu, kohus asub siin positsioonile, kus kirjutab riikidele ette, milline hüve väärib kaitsmist ja milline mitte. Seda tehes ei ole muidugi enam jutt pelgalt õiguse rakendamisest, vaid millestki palju enamast: õiguse loomisest ja moraalsete hoiakute kujundamisest.

Kohtu nüüdsest otsusest nähtub, et relativistliku ideoloogia levides ahaneb üha see sfäär, kus riigid võivad oma otsuseid põhistada tuginedes kõlblusekaalutlustele. Traditsioonilisi kõlblusseaduseid eitades üritatakse aga panna kehtima nn uus moraal, mille keskmes on relativistlik-liberalistlik veendumus, et kõik, mis vahetult (st otsekoheselt ja füüsiliselt) kedagi teist ei kahjusta, on kõlbeline.

Saab olema huvitav näha, kuidas Venemaa sellesse otsusesse suhtub. Kas makstakse ära 30 000 eurone trahv ja kas tulevikus lubatakse Moskvas (uue linnapea valitsemisel) homoparaade korraldada või mitte. Selliste otsustega kompab Euroopa Inimõiguste Kohus oma võimu piire, kontrollides, kas hammas hakkab sedavõrd printsipiaalsetes küsimustes (suur)riikidele peale või ei. Võib arvata, et Putinile ja teistele ei ole kerge neelata alla alandust, mis kaasneb oma seisukohtadest taganedes homoparaadi lubamisega Euroopast tulnud korraldusi täites. Seega, ootame ja vaatame.

3 Responses to Euroopa Inimõiguste Kohus mõistis Venemaa süüdi homoparaadi keelamise eest

  1. x7qhj0 says:

    Huvitav, huvitav… siin kirjutasite järgmiselt:

    “Oma veendumuste avalik väljaütlemine või minu poolest ka kuulutamine ei ole millegi pealesurumine. Sõnavabadus peaks ju tähendama just nimelt seda, et tolereerima peab ka selliste seisukohtade rahumeelset väljendamist, mis meile ei meeldi (eeldusel, et seisukohta väljendades ei kutsuta üles avaliku korra rikkumisele). /…/ Sõnavabadus ju seda tähendabki, et tuleb sallida ka selliste seisukohtade väljendamist, mis ei ole meile vastuvõetavad. Seda tehakse pidevalt ja selles ei ole iseenesest midagi taunimisväärset.”

    Kas pole mitte pisut vastuoluline?

    Pealegi, kas “kõlbluse kaitse” tähendab tingimata seda, et kogunemise teema peab vastama kellegi arusaamale kõlblusest, ning mitte hoopis seda, et kogunemine peab ise kõlblik olema (illustreeriv näide: kõlbluse kaitsel võime me keelata nudistide kogunemise raekoja platsil, kuid me ei tohi keelata kogunemist, kus nõutakse õigust alasti raekoja platsile koguneda)

    • vooglaid says:

      Ei ole vastuoluline. Nii sõna- kui kogunemisvabadusel on igas elujõulises ühiskonnas mõistuslikud piirid. Ja ei, kõlbluse kaitse ei tähenda üksnes seda, et kogunemine ise peab olema kõlbeline, vaid ka seda, et selle läbi ei propageeritaks kõlblusetut käitumist (nt seksuaalsuhteid loomadega).

  2. Heido says:

    Eelnev kommentaar on minu kirjutatud – kahjuks olin wordpressi sisse logitud ning automaatselt kuvati hoopis minu kasutajanimi :( .

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: