Inimõigused ideoloogilise manipuleerimise teenistuses

Täna siis riputati Euroopa Liidu ja Sotsiaalministeeriumi heldel rahalisel toel (kampaania kogumaksumus olevat 3,6 miljonit (!) krooni) mitmes Eesti linnas üles hulk plakateid, millega püütakse eesti ühiskonnas juurutada nägemust, et homoseksuaalne käitumine on igati terve ja moraalne. Kodutänava nurgalgi on suur plakat kirjaga “AGA KUI SINU POEG TAHAB ABIELLUDA MEHEGA?” — just trükitähtedes, et sõnum lastelegi kohale jõuaks.

Meedia on muidugi varmas aitama kampaanial võimalikult laia kõlapinda saavutada. Postimeheski ilmus mitu artiklit, millest ühes selgitab kampaaniat eest vedava Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Marianne Meiorg, et ettevõtmine lähtub soovist edutada võrdset kohtlemist.

Aga mida ta õige võrdse kohtlemise all silmas peab? “Seda, et inimestel peab olema vabadus olla häbi tundmata just sellised, nagu nad on, kartmata enamuse halvakspanu”. Huvitav, kas pole — mina arvasin seni, et võrdne kohtlemine tähendab inimeste võrdsust seaduse ees. Aga ei, tuleb välja, et võrdne kohtlemine tähendab, et ühiskond peab aktsepteerima kõiki inimesi just sellisena, nagu nad on, midagi halvaks panemata. See on radikaalselt uus nägemus võrdsest kohtlemisest, mis ei jäta kuigivõrd ruumi veendumustevabadusele väljaspool liberalistlikku paradigmat.

Et kirjeldatud nägemus võrdsest kohtlemisest on jabur, nähtub kasvõi asjaolust, et sellest juhindudes tuleks tühistada peaaegu kogu karistusseadustik, mis väljendab ühiskonna “enamuse halvakspanu” käitumise suhtes, mida peetakse just nimelt häbiväärseks.

Ja selle uudse võrdse kohtlemise kontseptsiooni jurutamiseks on korraldatud isegi terve “konverents“, kust EL-i rahakotile tuginedes ei puudu muidugi ka tasuta lõunad ja õhtusöögid, et võimalikult palju inimesi kohale meelitada (lisaks sellele käiakse programmi raames “tõde kuulutamas” ka koolides).

Eriti vahva on kampaania juures see, kuidas homoseksuaalsuse propageerimiseks on see pistetud ühte patta küsimustega rassilisest ja usulisest sallimisest. Tavaliselt lisatakse ka jutt naiste valimisõigusest ja orjapidamisest kui näited samast ebaõiglusest, mida kujutab endast mittesoosiv suhtumine homoseksuaalsesse käitumisse.

Eesti Inimõiguste Keskus tõestab aga ilmekalt, kuidas rakendatakse inimõiguste retoorika ideoloogilise manipuleerimise teenistusse. Sama protsess toimub isegi ÜRO tasandil, mille inimõiguste kaitse süsteem on paljuski kaaperdatud ja rakendatud seksuaalse “vabaduse” ideoloogia riikidele ja rahvastele pealesurumise teenistusse. Mida rohkem seda läbi nähakse, seda rohkem kaotavad inimõigused oma moraalset autoriteeti.

Lõpetuseks tahaks juhtida tähelepanu veel ühele probleemile. Vaadates asjaolule, et selle ideoloogilise kampaania toetuseks on Euroopa Liit ja Sotsiaalministeerium andnud 3,6 miljonit krooni, tekib küsimus, kust võiks võrdväärset summat taotleda need, kes sooviksid korraldada kampaania, mis rõhutaks, et seksuaalsuhete loomulikuks kontekstiks on abielu kui ühe mehe ja ühe naise vaheline eksklusiivsele truule armastusele rajatud liit (nagu perekonnaseadus seda määratleb). Või mis tooks välja kõik need terviseriskid, mis homoseksuaalse käitumisega kaasnevad (just nagu tuuakse kampaaniatega välja terviseriskid, mis kaasnevad alkoholi, tubaka jm meelemürkide pruukimisega). Kindlasti mitte Euroopa Liidult ega Sotsiaalministeeriumilt. Aga kui nii, siis kuidas saab sellises kontekstis rääkida ausast avalikust arutelust?

7 Responses to Inimõigused ideoloogilise manipuleerimise teenistuses

  1. Martin Tähela says:

    Minu mõõt on täis! Ma ütlen otse välja, tegemist on satanismi edendamisega. Suundumus on selles suunas, et kõik inimesed pattu tegema ja et patt oleks seaduslik norm. Tõesti, mingi kuri on tulekul.

  2. urmash says:

    Miu arvates on see käitumine vältimatu, sest ainult nii on võimalik inimkonna kasvule piir panna. Pea 7 miljardit — kui palju inimesi ökosüsteem välja kannatab ? Kui kaua veel võib iive positiivne olla. Omaette teema on rahvuste ja kultuuride säilimine, kuid 10 000 aastat tagasi oli inimkonda vaid 7 miljonit! Kus on piirid?

  3. urmash says:

    PS kogu teadus on satanism, ehk usu vastand.

  4. Heido says:

    (onnetute asjaolude kokkulangemisel puuduvad mu tekstis tapitahed, eksju)

    Meiorgi sonastatud nagemus “vordsest kohtlemisest” pole sugugi nii jabur, et peaks kogu karistusseadustiku tuhistama. Karistusseadustik puudutab inimeste tegusid, Meiorg raakis oigusest olla habenemata see, kes ollakse. Uldiselt ei suuda keegi uksnes olemisega korda saata midagi, mis karistusseadustikus kuidagi kajastatud oleks.

    Usun, et suudame inimesi aktsepteerida isegi juhul, kui nad on midagi, mida me oigeks ei pea. See ei tahenda, et me ei tohiks neile seda oelda voi et meil peaks olema keelatud uritada neid veenda kellekski teiseks saama, sest sel juhul ei aktsepteeri me kull monda nende omadust, kuid endiselt neid kui inimesi. Kas hr Vooglaid usub, et uhiskond peaks homoseksuaalsetesse inimestesse polastusega suhtuma – eesmargil neis enda eluviisi parast habi tekitada? (Tuletaks meelde, et ukskoik, kas homoseksuaalsus on kaasasundinud voi keskkonna mojul tekkinud, pole see siiski kellelegi valikuks olnud. Homoks saadakse endast soltumatute tegurite tottu.)

  5. vooglaid says:

    See on semantika. Vaevalt pidas Meiorg sõna “olla” kasutades silmas midagi muud kui inimeste käitumist ehk nende tegusid.

  6. Heido says:

    (Olles nüüd täpitähtedega tagasi) Ma ei usu, et lauset saaks tõlgendada nii, nagu see hõlmaks mingeid konkreetseid tegusid, mida võib leida karistusseadustikust. Võibolla mõtles Meiorg igaühe õigust enda eluviisile (mis viitab rohkem mõttelaadile) või pidas “olemise” all silmas kõike seda, mis ei puutu teistesse inimestesse. Oh, ma tean, et ma kõlan tähenärijana.

    Aga te ei vastanud mu küsimusele. Küsin ehk pisut konkreetsemalt; kuidas siis peaks üks isa oma poega suhtuma, kui poeg armub samast soost isikusse? Ka kiri plakatil lõppeb küsimärgiga. Äkki selles reklaami mõte ongi?

    Muidugi oleme me kõik kuulnud, et patuseid tuleb armastada, armastus lihtsalt ei tohi nende patule laieneda. Aga kui patt pole mingi konkreetne tegu, vaid on hoopis tugevalt seotud olemise endaga, on juba pisut raskem vahet teha, eks ole? Mõelge, kuidas me suhtume prostituutidesse: nad ei figureeri meedias, neid tänaval nähes pöörame pea kõrvale ja vaatame mujale, ilmselgelt ei lase me neid (vähemalt kuigi hea meelega ja eeldades, et teame, kes nad on) paljudele töökohtadele jne. Kas samasugune avalik põlastus peaks osaks saama ka homoseksuaalidele – kas me peaksime ka läbi oma käitumise näitama, et nende eluviis on vastuvõetamatu?

  7. […] PS. Praegusel ajal arutavad inimesed niikuinii kodudes seda, mis lastelegi loetavas (ja neid õiges suunas harivas) suures kirjas linnas postritel silma torkab. Et erinevus rikastab. Kuna mul endal pole olnud aega kirjutada selle kampaania demagoogilistest võtetest ja eesmärkidest ja teistel jällegi on, siis lisan Juko ja Varro minianalüüsid. […]

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: