Kalkuleeritud õigusrikkumised ehk trend ehitada maja looduskaitsealale

Mõne päeva eest kirjutas ajaleht Postimees, et Eestis on levimas trend ehitada maju ebaseaduslikult (st ilma ehitusloata) looduskaitsealale:

Kuigi kahe ja poole aasta jooksul on kaitsealadele ebaseaduslikke hooneid ehitatud vähemalt neljakümnel korral, ei lammutata sinna kerkinud maju, vaid need seadustatakse tagantjärele.

Sellisest asjade käigust on kahju, sest see külvab karistamatuse tunnet. Teades, et looduskaitseseaduse kohaselt ähvardab kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumise eest füüsilist isikut maksimaalselt 18 000 kroonine trahv või arest, muutub kõnelaune õigusrikkumine kalkuleeritud valikuks. Paarkümmend tuhat krooni selle eest, et ehitada maja merest nt 30 meetri kaugusele imeilusale ja puhta inimtühjale looduskaitsealale (nt mõnele laiule), ei ole ju sugugi palju.

Mida enam hakkab selline mõttemall rakendust leidma (vt ühe prominendiga seonduvat näidet siit), seda enamad inimesed hakkavad selle rakendamist omaltki poolt kaaluma. Rajaneb ju austus õiguse vastu paljuski teadmisel, et ka kõik teised peavad seda austama. Mõte, et kui teised õigust ei austa, siis miks peaksin mina seda tegema, on igati inimlik — eriti veel siis, kui inimesel puuduvad sisemised piirangud hoidumaks kõlbeliselt halvast käitumisest.

Keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja Olav Avarsalu põhjendab ebaseaduslike ehitiste tagant järele seadustamist muu hulgas sellega, et “Lammutamisega kaasneb küll näiline keskkonnatasakaal, kuid see võib osutuda mitu korda  kahjulikumaks.” Mulle tundub aga, et küsimust tuleks vaadata märksa laiemalt, võttes arvesse mitte ainult konkreetsete otsuste mõju konkreetsele looduskeskkonnale, vaid nende mõju ka kultuurilisele keskkonnele — seda enam, et kultuurilise keskkonna lagunemisel kannatab paratamatult ja märksa mastaapsemalt ka looduskeskkond.

Ehk kokkuvõttes näib mõistlik, et omavoliliselt looduskaitsealale ehitatud ebaseaduslikud ehitised tuleks kindlasti lammutada. Seejuures tuleks seaduserikkujailt nõuda sisse ka menetluskulud, lammutamise kulud ja hüvitus keskkonnale tekitatud kahju eest. Sellega saadetaks selge sõnum, et võimalust õigusest üle astuda ei saa osta ning et jutt vajadusest austada keskkonda ei ole pelk sõnakõlks.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: