Mis toimub halvatud inimese “sees”?

Hiljuti jäi BioEdge’i vahendusel silm pidama ühel juhtumil Ühendkuningriigis, mis tõstatab mitmed olulised küsimused.

43-aastane kahe lapse isa Richard Rudd sattus eelmise aasta oktoobris mootorrattaõnnetusse, mille tagajärjel sai ta raske aju- ja selgrookahjustuse, mis omakorda põhjustas liikumis- ja suhtlemisvõime kaotuses seisneva halvatuse. Richard ei olnud jätnud sellises olukorras toimimiseks selgeid juhiseid, kuid tema perekond mäletas seda, mida ta olla kord öelnud ühe oma halvatuks jäänud sõbra kohta: “Kui see peaks minuga juhtuma, siis ei soovi ma edasi minna. Ma ei taha olla nii, nagu tema.”

Seega, kui Richardi olukord stabiliseerus, väljendas tema perekond arvamust, et arstid peaksid elutoetavad süsteemid eemaldama.

Siis aga juhtus midagi ootamatut. Teostades nö viimaste ülevaatust märkas Richardi arst, et mees suudab halvatusest hoolimata oma silmi liigutada. See tähendas, et kuigi ta oli kehaliselt liikumatu, sai temaga suhelda. Kuue kuu möödumisel, olles eelnevalt põhjalikult veendunud halvatu võimes suhelda, küsis arst Richardilt, kas ta soovib edasi elada. Vastuseks oli ühemõtteline “jah”. “Küsisin küsimuse uuesti ja ta vastas kolm korda selgesti, ainult jah/ei vastustega, et ta oli oma vastuses kindel,” ütles professor David Mennon Addenbrooke’i haiglast Cambridges.

Sellest ajast saati on Richardi olukord järjepidevalt paranenud. Ta suudab naeratada ja tema pikaajaline mälu on säilinud.

Loo kõige mõtlemapanevama aspekti võtab kokku Richardi isa, kelle nimi on samuti Richard Rudd. Ta rääkis juhtumist dokumentaalfilmi väntavale BBC-i võttegrupile:

“Tihti istume me pubis või kontoris ja lausume kergekäeliselt ‘kui see minuga juhtub, lülitage masin välja; tehke seda, tehke teist’. Kuid see on kõik hüpoteetiline ja me tegelikult ei tea enne, kui see meiega juhtub. Perekonna ja sõpradena tunneme mõni kord, et kui inimene ei saa enda eest otsustada, siis võime seda teha nende eest… Kuid nüüd on Richard olukorras, kus see on tegelikult juhtunud. See on tegelik elu, mitte väljamõeldis. Ta on tõesti selles olukorras. Ja elutahe võtab võimust… Mina olen aga õnnelik, et ta on elus ning et ta ei teinud õnnetuse eelselt viimase tahte avaldust.”

Sellised juhtumid panevad küsima, kui palju me tegelikult teame elust ja surmast ning nende vahele jäävast alast. Kui palju teame sellest, millises seisus on inimene, kes on kaotanud väljendusvõime? Milline on tema sisemine elu ja kui palju ta mõistab tema ümber toimuvat? Ja milline on tema tegelik tahe oma elu suhtes ja mil määral võib seda eeldada? Samuti panevad need küsima, kui palju tähtsust on õige omistada õnnetusjuhtumi eelselt tehtud tahteavaldustele ja mil määral on eetiline, et lähedased langetavad elu ja surma puudutavad küsimused halvatud inimeste eest.

BBC dokumentaalfilm pealkirjaga Between Life and Death on vähemalt teatud osas vaadatav YouTube’i vahendusel siit.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: