Uuring: liitumiseks euroga puudub rahva mandaat

Portaal E24.ee vahendab Postimees Online’i kaudu, et AS Emori uuringu tulemuste kohaselt peab ligi kaks kolmandikku Eesti elanikest eurole ülemineku otsustamiseks vajalikuks rahvahääletust. Küsitletuist koguni 59,52 protsenti leidis, et eurole ülemineku otsustamiseks tuleks läbi viia rahvahääletus.

“Uuringu tulemused näitavad, et Eesti elanikud tahavad otsuse teha nii nagu Taani ja Rootsi rahvas, kes viisid selles küsimuses läbi rahvahääletused,” leidis uuringu tellinud teabekeskuse Oma Riik esimees, jurist ja ajaloolane Anti Poolamets. Ta lisas:

“Nende riikide kodanikud otsustasid selgelt oma rahvusliku vääringu kasuks. Tänane suur kriis eurotsoonis on nende otsuse õigsust kinnitanud. Miks Eesti valijat rumalamaks peetakse?”

Samuti küsiti uuringu käigus: “Kas Teie pooldate üleminekut Eesti kroonilt eurole?” Vastanutest 49,9 protsenti olid eurole ülemineku vastu ning 39,48 protsenti selle poolt. Oma arvamust ei osanud öelda 10,62 protsenti vastanuist.

Tartu Ülikooli sotsioloogiadotsent Henn Käärik leidis, et tulemused on ootuspärased:

“Uuring näitab, et valitsusel ei ole eurole üleminekuks endiselt rahva mandaati. Sama selge on, et valitsus ei kavatsegi seda mandaati rahvalt küsida.”

Nagu harjumuspäraseks saanud, langetatakse ka antud juhul riiklikult väga oluline otsus (mida oma rahast loobumine vaieldamatult endast kujutab) ebademokraatlikult. (Mõelda vaid, milline ettearvamatus ja “kaos” vallanduks, kui rahval lastaks tegelikult võimu teostada!)

Nii on riigi demokraatlikkuse esmaseks möödupuuks kujunenud mitte see, kas rahvas tegelikult teostab riigivõimu või mitte, vaid see, kas rahvas usub end riigivõimu teostavat või mitte. Mida selgemini sellise “demokraatia” tegelik pale paljastub, seda ebausutavamaks muutub meie presidendi alljärgnev loosunglik seisukoht:

“Kui me vaatame, kuidas mujal, kasvõi Euroopas, on olnud väga populistlikke loosungeid, kus uuringud näitavad, et inimesed kõhklevad või kahtlevad demokraatias, siis Eestis küll ei ole selliseid märke.”

Küsimus ei ole selles, kas neid märke on või ei ole; küsimus on selles, kas keegi soovib neid märgata ja neid tunnistada või mitte. Neid märke on kõikjal — nendest teadlikuks saamiseks tasub vaid maale sõita ja inimestega rääkida. Mida kauem neid märke eiratakse või koguni eitatakse, seda valusamalt need end ühel hetkel teatavaks teevad.

Seonduval teemal:

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: