Sõnavabadusega ei või õigustada vaenu ja vägivalla õhutamist

April 20, 2010

Mõni aeg tagasi juhiti mu tähelepanu uudisnupule Sõltumatu Infokeskuse (SI) portaalis, mis kandis pealkirja “Eesti riik keelas homoideoloogide poolt tagakiusatud psühholoogil pidada koolis loengut”. Kuivõrd uudis sisaldas mitmeid ebatäpsusi, juhtisin sellele portaali toimetuse tähelepanu. Uudise parandamiseks ei näinud toimetus küll põhjust, aga uudise all olevate kommentaaride all hakkas silma järgmine sissekanne:

Markus, 2010-04-15 21:17:41

“need krdi homod tuleks köik völla tömmata raisk”

Seepeale juhtisin SI toimetuse tähelepanu asjaolule, et karistusseadustiku §- 151 kohaselt on vaenu õhutamine keelatud ning et Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-43-09 kohaselt on põhjust karta, et selliste kommentaaride sallimisega riskib vastutusega ka SI.

Seejärel tuli kommentaariumi rida sissekandeid, milles mind süüdistati muu hulgas poliitkorrektsuse pealesurumises, ebanormaalsuste pähemäärimises, inkvisitsiooni kehtestamises ja hoiakutes, mis viivat totalitarismini. Mul soovitati oma poliitkorrektsus pista teadagi kuhu ja lugeda põhiseadust.

Read the rest of this entry »

Advertisements

Meenutus taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ülesehitamisajast

April 16, 2010

Juhtusin eile lugema Põhiseaduse assamblee istungite protokolle, mis on avadlatud kogukas kõites pealkirjaga “Põhiseadus ja põhiseaduse assamblee” (Juura: Tallinn, 1997). Lk-del 175-176 jäi silma 1991. aasta 18. oktoobri hommikul Hando Runneli väljendatud sügavamõtteline seisukoht, mis on tänases kultuurilises olukorras veel kõnekam kui toona:

“Austatud juhataja, austatud kolleegid! Kõikide kriiside põhi, mis meie maid ja rahvaid tabanud, on kõlbluse kriis. Teatud mõttes peab ka põhiseadus tegelema kõlbeliste küsimuste ja põhimõtetega ja ma lootsin, et meie üldkoosolek on soodus paik selleks, et neid asju koos läbi arutada …, sest paragrahvides on mõned asjad siiski üsna pealiskaudsed ja me ei saa aru, mida me õieti taotleme.”

Mõni hetk hiljem lisas Runnel:

“Usku, usu küsimust tuleks käsitleda natuke sügavamalt kui matemaatikat, sest see on ikkagi rahva, rahvuse ja kogu olemise üks põhitegureid ja võiks natukese selle juures peatuda ning natukene võtta eeskuju suuremate, vanemate, targemate rahvaste põhiseadusest, kus usk vahel tuuakse esimesele kohale ja öeldakse, me oleme ja meie võim tuleneb jumalast. Me peame ka seda arvestama, mitte rääkima proletkultlikus stiilis.”

Nagu me teame, see küsimus, millele hr Runnel assamblee liikmete tähelepanu juhtis, põhiseaduses kajastamist ei leidnud. Selles osas jätkasime oma riigi ehitamist marksismiajal omaks saanud ateistlikus vaimus, ilma et tunnistaksime ja tunnustaksime oma riigielu alusdokumendis tsiviilvõimu alusena inimesest kõrgemal seisvat võimu.

Read the rest of this entry »


Vatikani riigisekretär: lastepilastamise probleemil on seos homoseksuaalsusega

April 14, 2010

Vatikani riigisekretär ehk nö teine mees Vatikanis tegi üleeile Postimehe pooltki äramärkimist leidnud, kuid ootuspäraselt maha vaikitud avalduse, et Kiriku probleemid pilastajapreestritega on olnud tingitud mitte preesterliku tsölibaadi nõudest, nagu meedia üritab väita, vaid homoseksuaalsusest.

“Paljud psühholoogid ja psühhiaatrid on tõestanud, et tsölibaadi ja pedofiilia vahel ei eksisteeri mingit seost,” vahendab LifeSiteNews.com kardinal Bertone poolt eile Tšiilis toimunud pressikonverentsil öeldut. “Kuid paljud teised on tõestanud, ja on mulle seda hiljuti ka kinnitanud, et eksisteerib seos homoseksuaalsuse ja pedofiilia vahel.”

“See on tõde, see on probleem,” lisas kardinal Bertone ning kinnitas, et paavst Benedictus XVI plaanib seksuaalse kuritarvitamise juhtumite ohjeldamiseks uusi muljetavaldavaid meetmeid.

Read the rest of this entry »


Riigi ja Kiriku lahutatusest

April 13, 2010

Eilne Postimees vahendas regionaalministri sõnu, et riik ja Kirik ei peaks olema lahutatud. Siim-Valmar Kiisler märgib, et “See on selline nõukogude aegne seisukoht, et riik ja kirik peavad olema lahtutatud. Meie põhiseadus seda ei ütle, see ütleb, et ei ole riigikirikut.”

Nagu omapoolses kommentaaris kirjutasin, ei saa sellise seisukohaga päriselt nõustuda, sest meie poliitilises süsteemis on riigi ja Kiriku lahutatuse põhimõttel kindel koht. Oluline on aga mõista, milles see põhimõte üleüldse seisneb:

“Enne hädakisa vallapäästmist [see on suunatud kommentaariumis väljendatud hüsteeriale, mitte ministri sõnadele] võiks proovida mõisted määratleda. Mida tähendab riigi ja Kiriku lahutatus? Kas seda, et riigil ei tohi olla Kirikuga mingeid formaalseid suhteid? Ei. Kas seda, et Kirik ja kristlased ei tohi ühiskonnaelu korralduslikes küsimustes kaasa rääkida? Ei. Kas seda, et riigivalitsemises ei tohi lähtuda religioossetest tõekspidamistest? Ei. Kas seda, et Kirik ei tohi sekkuda üksnes riigi kompetentsi puutuvaisse küsimustesse ja riik ei tohi sekkuda üksnes Kiriku kompetentsi (sh eneseorganisatsiooni) puutuvaisse küsimustesse? Jah.

Kui riigi ja Kiriku lahutatus korrektselt määratleda, siis muidugi peavad need meie poliitilist süsteemi silmas pidades olema lahutatud. Probleem on lihtsalt sellest, et enamasti nõutakse riigi ja Kiriku lahutatuse põhimõttele toetudes palju enamat, kui see põhimõte endas kätkeb.”

Tõepoolest, riigi ja Kiriku lahutatuse põhimõtte esmaseks otstarbeks on tagada Kiriku sõltumatus riigist. Selles valguses on kõnealuses artiklis huvipakkuvam hoopis üks teine lõik. Nimelt ütleb Kiisler, et ta on Kirikute Nõukogus korduvalt kutsunud kirikute esindajaid üles ühiskonda erutavatel teemadel aktiivsemalt kaasa rääkima. Ent miks seda siis korduvatest üleskutsetest hoolimata ei tehta? Kardan, et juhtlõnga sellele küsimusele vastamiseks leiab järgmisest lõigust:

“Kristliku misjoniga tegelev Eesti Kirikute Nõukogu sai tänavu riigilt tegevustoetuseks 7,5 miljonit krooni.”

Read the rest of this entry »


Briti ateistid töötavad paavst Benedictus XVI Inglismaal arreteerimise nimel

April 11, 2010

Guardian vahendab, et briti esiateistid Richard Dawkins ja Christopher Hitchens on palganud inimõigustele spetsialiseerunud tuntud juristid nõudmaks võimudelt paavst Benedictus XVI arreteerimist tema Inglismaa visiidi ajal septembris süüdistatuna inimsusevastastes kuritegudes seonduvalt laste pilastamise skandaaliga Kirikus.

Huvitav on väide, et paavstil kui riigipeal ei ole selliste süüdistuste suhtes immuniteeti, kuna Vatikan ei ole ÜRO liige. Väidet, et riigipea immuniteet seondub tema riigi ÜRO liikmelisusega, kuulen küll esimest korda. Rahvusvahelises õiguses ei ole sellel mingit toetuspinda. Thomas More Law Centre on andnud kõnealusele initsiatiivile ammendava õigusliku hinnangu, millega saab tutvuda siin.

Michael Cook küsib portaalis MercatorNet kõnealust afääri kommenteerides, et miks siis piirduda ainult paavstiga — on ju teisigi ühenduste ja organisatsioonide juhte, kelle alluvuses on hulgaliselt seksuaalkuritegusid toime pandud. Esimesena võiks kohtupinki lisada ÜRO peasekretäri:

Read the rest of this entry »


Kirik on sügavas kriisis, pole kahtlustki

April 9, 2010

Minu Delfis avaldatud artikli kommentaare vaadates jäi silma veel üks punkt, mille suhtes tundsin olevat vajalik kirjutada kommentaar. Nimelt heideti mulle korduvalt ette, nagu õigustaksin kuidagi laste pilastamist preestrite poolt. Ma ei tea, kuidas selline mulje sai tekkida — ehk seetõttu, et kommenteerijad ei hakanud end artikli lugemisega vaevamagi. Kirjutasin ju selgesõnaliselt:

“[N]ii mõnedki preestrid [on] käitunud lapsi väärkoheldes sügavalt häbiväärselt ja sama peab ütlema piiskoppide kohta, kes on jätnud sellistele kuritegudele kohaselt reageerimata. Korduvalt on jämedalt eksitud seades Kiriku maine laste heaolust kõrgemale. Kirik vajab ilmselgelt puhastamist ning mida kiiremini seda tehakse ja inimesed oma koledate kuritegude eest vastutama pannakse, seda parem.”

Ilmselt ei oska ma ka piisavalt selgesti väljendada, kuivõrd vastik see probleem nii minu kui paljude teiste Kiriku liikmete jaoks on. “Vastik” ja “jälk” on sõnad, mida ma oskan ja ei pea kolme väikese lapse isana kohatuks neist paljudest pilastamisjuhtumitest ja moraalselt laostunud piiskoppide poolt nende kinnimätsimisest mõeldes ja rääkides kasutada.

Read the rest of this entry »


Mina ja Opus Dei liige?

April 7, 2010

Lastes silma üle kommentaaridest, mis minu artikli suhtes Delfis kirjutati, jäi silma väide, mida on ennegi minu artikleid kommenteerides esitatud: nimelt see, et ma kuuluvat organisatsiooni nimega Opus Dei.

Olgu siis siin kohal selgelt välja öeldud, et see väide ei vasta vähimalgi määral tõele, sest kuigi tunnen nii Eestis kui Soomes õige mitmeid Opus Dei liikmeid — kes on muuseas väga head inimesed –, ei ole ei mul ega ühelgi mu pereliikmel selle organisatsiooniga mingeid sidemeid, samuti ei plaani ma neid luua. Ka ei saa ma Opus Deilt mingeid korraldusi ega juhiseid, millest oma tegevuses lähtuksin. Samas ei pea ma Opus Deisse kuulumist kuidagi häbenemisväärseks asjaoluks ning kui ma tõesti oleksin organisatsiooni liige, ei teeks ma sellest mingil juhul saladust.

Read the rest of this entry »