Müüt vabadusest valida

LifeSiteNews.com vahendab, et Mehhiko City marksistliku suunitlusega võimupartei Demokraatlik Revolutsioon (PRD), mille eestvedamisel seadustati 2007. aastal nooremate kui 12 nädala vanuste sündimata inimeste tapmine, surub nüüd läbi uut seaduseparandust, mis lähtub eesmärgist seada sisse vabadusekaotuslik karistus (koos meditsiini praktiseerimise litsentsi äravõtmisega) arstidele, kes keelduvad südametunnistusele toetudes jagamast aborti teha soovivatele naistele aborditegemise võimalustesse puutuvat teavet. Plaani toetab ka end inimõigusteorganisatsioonina määratlev Amnesty International (vt siit), mis asus mõne aasta eest seisma naiste “õiguse” eest tappa oma sündimata lapsi.

Ideoloogia, mis maskeerib end vabaduse rüüsse, näitab üha tihemini, et vabadus on küll selle fassaadiloosung, kuid mitte väärtus, mille eest tegelikult seistakse. Sellesse loosungisse usuvad lihtsameelsed inimesed, kes ei ole võtnud vaevaks süveneda, milles kõnealune ideoloogia tegelikult seisneb (ja kuidas selle rakendamine on ajalooliselt välja näinud) ning kes peavad võimalikuks arvata, et süütu inimese tapmine kujutab endast vabaduse ilmingut.

Nt on ju teada, et suured “valikuvabaduse” propageerijad, teiste seas ÜRO (eriti UNFPA ehk ÜRO Rahvastikufondi näol), on toetanud isegi Hiina ühelapsepoliitikat, mille raames on sunniviisiliselt tehtud loendamatu hulk aborte ja steriliseeritud palju mehi ja naisi. Maailma suurima abordipropageerija Rahvusvahelise Pereplaneerimise Liidu (IPPF) rajaja Margaret Sanger, keda tänagi nimetatud organisatsioonis ülistatakse, propageeris 1920-ndatel ja 30-ndatel aga varjamatult eugeenilisi programme ja jutlustas sundsteriliseerimise vajadusest, et mitte lasta alamate rasside esindajatel jt ebakvaliteetsetel inimestel liigselt paljuneda.

Ka Eesti kontekstis iseloomustab nn valikuvabaduse loosungit rohke silmakirjalikkus. Toon vaid ühe näite. Ühest küljest ütleb raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus (RKSS) §-s 8 (Raseduse katkestamise toimingu vabatahtlikkus), et “Naistearsti või muud tervishoiutöötajat ei saa kohustada rasedust katkestama ega raseduse katkestamise protseduurist osa võtma.”

Selle sätte mõte on tagada arstidele ja õdedele ka põhiseaduse §-s 40 sätestamist leidnud südametunnistusevabadus ehk see, et nad ei peaks sündimata inimeste tapmisega seonduma, kui see on neile moraalselt vastuvõetamatu. Pealtnäha on kõik ilus, kui ei oleks üht probleemi.

Nimelt on RKSS-i § 8 sisliselt mõttetuks muudetud, sest Tartu Ülikooli (kui Eesti ainukese õppeasutuse, kus on võimalik naistearstiks õppida) günekoloogia õppekava (vt sünnitusabi ja günekoloogia residentuuri programm, punkt 5) nõuab residentuuris kohustuslikus korras vähemalt 100 abordi (jm “emakaõõne instrumentaalse manipulatsiooni”) tegemist:

5. Omandatava arstliku kogemuse maht, minimaalsed nõuded.

Sünnitusabi

  • Normaalse sünnituse juhtimine (100)
  • Sünnituse iseseisev vastuvõtmine vähemalt (10)
  • Ultraheliuuring
  • Kardiotokograafia
  • Keisrilõikus (40)
  • Tuharseisus sünnituse vastuvõtmine
  • Vaakuumsünnitus (10)
  • Emakaõõne manuaalne revisioon/platsenta manuaalne eemaldamine (10)

Günekoloogia

  • Emakaõõne instrumentaalsed manipulatsioonid, sh raseduse katkestamine (100)
  • […]

Seega, selleks, et üleüldse naistearstiks kvalifitseeruda — st jõuda positsiooni, kus võiks RKSS-i §-le 8 toetudes keelduda sündimata inimeste tapmises osalemisest — tuleb eelnevalt osaleda paljude sündimata inimese tapmises. Ei ole vist tarvis lisadagi, et ei ole kuigi tõenäoline, et inimesed, kes on arstikvalifikatsiooni omandamiseks juba osalenud kümnete sündimata inimese tapmises, leiaks pärast selle kvalifikastiooni omandamist ühtäkki, et sama tegu on neile moraalselt vastuvõetamatu. (Naistearstide südametunnistuse ärkamist ja pöördumist sündimata inimeste tapmisest võib muidugi ette tulla, aga see kujutaks endast väga harva esinevat erandit, millest mina ei ole veel Eesti kontekstis kuulnud). Seeläbi on nutikalt välistatud selliste inimeste saamine naistearstiks, kes tõepoolest ei pea võimalikuks mingilgi moel sündimata inimeste tapmises osaleda.

Võiks muidugi küsida, et kui RKSS ei luba kohustada kedagi sündimata inimesi tapma, siis kuidas võib Tartu Ülikool kui avalik-õiguslik juriidiline isik seda günekoloogia residentidelt nõuda arstikvalifikatsiooni omandamise kohustusliku elemendina? Kas põhiseadus siis ei sätesta §-s 3, et “Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste [k.a. RKSS-i] alusel”?

Jah, sätestab küll. Samuti on tõsi, et institutsioonid, mille ülesanne on tagada põhiseaduse §-i 3 järgimine (ennekõike õiguskantsler), on kõnealusest vastuolust teadlikud. Kuivõrd nad aga ei tee selle probleemi ületamiseks mitte midagi, leiab kinnitust, et valikuvabadus ei ole nende jaoks tegelikult oluline kriteerium.

Kui see kriteerium oleks oluline, siis hoolitsetaks ka selle eest, et valdav enamik abordi kasuks otsustavatest naistest ei tunneks, et otsus aborti teha tuleneb mitte nende vabast tahtest, vaid on tingitud kas lähedaste survest või materiaalsete võimaluste nappusest (vt lähemalt siit). Samuti hoolitsetaks selle eest, et õiguskantsler Allar Jõksi poolt juba 2002. aastal ametlikus arvamuses öeldud sõnad viiks mingisugustegi muudatusteni abordieelse nõustamise süsteemis:

“Nõustamisele tuleks lisada ka informatsioon abordi eetilisest tähendusest, mitte ainult meditsiinilisest, kuna raseduse katkestamine kujutab endast siiski areneva elu hävitamist ning seega vajab kõrget eetilist teadlikkust.” (Rõhuasetus lisatud)

Kui tegelikult hoolitaks nn vabadusest valida, siis oleks ju loogiline eeldada, et tagataks valiku langetajate võimalikult täpne ja igakülgne teavitatus ja arusaamine sellest, milles nende valik tegelikult seisneb (üksnes alternatiivide olemasolulu ja nende mõistmise korral saab valik olla tõeliselt vaba).

Ent sama loogiline on ka see, et naistearstid (kes on ühtlasi ka abordieelse nõustamise läbiviijateks, kuigi õiguskantsler Jõks ütles osundatud arvamuses, et see ei tohiks nii olla) ei taha abordi tegelikku tähendust arusaadavas keeles selgitada, sest vastasel korral ilmneks ka nende endi eetiline pale — see, et nad on reetnud arstieetika põhinõude alati hoida ja kaista elu ning on otseselt Hipokratese vannet rikkudes tapnud raha eest sadu ja sadu, kui mitte tuhandeid kõige süütumaid ja kaitsetumaid inimesi.

Aga tulles tagasi algusse, tasub küsida, millise nägemuse eest vabadusest seisavad need, kes tahvad võtta naistearstidelt vabaduse valida, kas osaleda sündimata inimeste tapmises või mitte.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: