Demokraatia või liberalismi diktatuur?

Tänasest Postimehest leiab artikli, mille on kirja pannud Iivi Anna Masso, kes on ajalehe selgitusel politoloog ja tuntud kolumnist nii Eestis kui Soomes. Artikli pealkiri on “Homoabielud ja demokraatia”.

Kopeerin siia kommentaari, mille kiiruga kirja panin. Ehk leian hiljem mõned minutid, et antud artiklit veidi lähemalt kommenteerida, sest lisaks veidrale nägemusele demokraatiast on tekstis teisigi küsitavusi, millele tuleks tähelepanu juhtida.

* * *

Oleks huvitav teada, miks arvab politoloogist artikli autor, et riigi demokraatlikkus sõltub mitte sellest, kas selle ülesehitus, korraldus ja juhtimine lähtuvad rahva tahtest, vaid sellest, kas see on ülesehitatud, korraldatud ja juhitud lähtudes liberaalsest maailmavaatest.

Kas autorile ei tundu, et selliselt määratletuna on demokraatia kontseptsioon kaotanud oma sisu, sest demokraatlikkus – nagu antud artikli autor näib seda mõistvat – seisneb siis mitte rahva õiguses, võimes ja võimaluses otsustada ise ühiskondliku olemise korralduse üle, vaid kohustuses viia oma ühiskonna korraldus kooskõlla teatud ideoloogilise (st liberalistliku) ilmavaatega. Mida on sellel demokraatiaga pistmist? Nimetades asju õigete nimedega tuleks rääkida mitte demokraatiast, vaid liberalismi diktatuurist, mille ees peavad kõik rahvad ja riigid põlvili laskuma.

Kas see ei ole demokraatlik, kui rahvaenamus leiab — nagu eesti rahvas seda 1992. aastal rahvahääletusel põhiseaduse vastuvõtmisega tegi –, et “Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all” (§ 27) ning sellest lähtuvalt tuleb perekonna ideaali au sees hoida ja seda nõrgestavatest sammudest hoiduda? (See on ju ilmselge, et nn partnerlusseaduse kontekstis on võtmeküsimuseks mitte samasooliste liidu määraltemine ja tunnustamine abieluna, vaid perekonnana.) Millise demokraatliku möödupuu alusel leiab autor olevat enesel õiguse öelda, et eesti rahva seesugune otsus ei ole demokraatlik?

Samuti oleks huvitav teada, millise moraalse kriteeriumi alusel nimetab autor eesti rahvast soovimatuse pärast perekonna mõistet (ja seeläbi ka inimseksuaalsuse tähendust) ühiskonnas ümber defineerida arengupeetuse all kannatavaks ja sallimatuks?

Kas see, et autor ei ole nõus eesti rahva tahet, nagu see on põhiseaduseski väljendatud, aktsepteerima ja austama, ei ole mitte ise sallimatuse märk? Tõepoolest, enamasti lähtub teiste süüdistamine sallimatuses soovimatusest aktsepteerida maailmavaatelisi positsioone, mis süüdistaja enda omaga kokku ei lange. Teiste alusetu süüdistamine sallimatuses on kujunenud kõige levinumaks sallimatuse vormiks.

4 Responses to Demokraatia või liberalismi diktatuur?

  1. cinoteca says:

    Kuule Varro, mis sul viga on? 1992. aastal oli palju asju teisiti.

    • vooglaid says:

      Oleksin tänulik, kui inimesed kommenteeriksid oma nime varjamata – nagu kommenteerimise reeglites on palutud.

      Aga mis siis õieti 1992. aastal teisiti oli? Ja kas § 27 kõrval on teisigi põhiseaduse norme, mis on aja muutumise tõttu oma kehtivuse kaotanud? Kui jah, siis millised need normid on? Kui ei, siis miks mitte ja kuidas saate selles kindel olla?

  2. Priit Piipuu says:

    Iivi Masso näib lähtuvat mitteinstrumentaalsest demokraatia õigustusest (vt http://plato.stanford.edu/entries/democracy/#NonInsVal). Ma ei ütleks, et see on millegipoolest halvem, kui näiteks instrumentaalne lähenemine.

    Minu arust on liberaalsel demokraatial see hea omadus, et liberaalne demokraatia tagab päris hästi vähemustele võrdsed võimalused otsustusprotsessis osaleda. Need võrdsed võimalused on aga asi, mis teeb demokraatiast demokraatia.

    Teine küsimus, mis mitteliberaalse demokraatia puhul tekib: mis saab nendest probleemidest, mille lahenduste osas puudub konsensus? Miks peaks olema mitteliberaalse demokraatia puhul vajadus jõuda lahenduste osas kompromissini?

    See on ju ilmselge, et nn partnerlusseaduse kontekstis on võtmeküsimuseks mitte samasooliste liidu määraltemine ja tunnustamine abieluna, vaid perekonnana.

    Ei, see ei ole ilmselge, vähemalt mitte mulle.

    • vooglaid says:

      Demokraatia esmane tähendus peaks siiski olema selline, nagu sõnast endast nähtub: demos (rahvas) + kratos (võim) = rahva võim. Muidugi on peenemaid ja sisulisemaid võimalusi demokraatia mõiste määratlemiseks, kuid kui sellistest määratlustest lähtuda, siis tuleks see ka artikuleerida.

      Mina kindlasti ei nõustu, et demokraatia peab tingimata tähendama liberalismi aktsepteerimist ühiskonnakorralduse alusena, sest vastasel juhul ei oleks enam rahval reaalselt võimalik otsustada, millistest põhimõtetest lähtudes ühiskonda üles ehitada ja seega kaotaks demokraatia oma peamise tähenduse.

      Kindlasti peab demokraatlikus riigis olema võimalik kõigil inimestel otsustusprotsessides osaleda — Eestis sellist võimalust muidugi reaalselt ei eksisteeri –, muidu ei ole põhjendatud rääkida rahva võimust, aga see ei ei tähenda midagi enamat, kui seda, mida see tähendab: et peab olema õigus otsustusprotsessides osaleda. See, millised on lahendused, milleni igaühele avatud demokraatlikud otsustusprotsessid viivad, ei või olla ette määratud — vastasel korral sisuliselt demokraatiat ei eksisteeri, poliitilist vabadust samuti mitte.

      Kaasajal on pidevalt tunda survet kõikvõimalikke mõisteid meelevaldselt ümber defineerida, sisustades kategooriaid enesele sobival moel ja püüdes seeläbi keele üle kontrolli saavutades diskursuseid domineerida. See ei ole ühiskondlike küsimuste arutamiseks aus tee.

      Kui Te antud küsimusse pisut süvenete — nt vaatate, mis on toimunud teistes riikides –, siis näete kindlasti, et homoaktivistid isegi ei eita, et küsimus on ennekõike samasooliste inimeste liidu määratlemises perekonnana, mitte abieluna. Jutt abielust on lihtsalt suitsukate.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: